Redaktsioon: 25. september 2015, kell 14:11 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. november 2015, kell 14:18 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 919 muudatust P produkt > saadus Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{keeletoimeta}}{{toimeta}} '''Pärmseened''' ehk '''pärmid''' on [[päristuumsed]] [[mikroorganism]]id, mis kuuluvad [[seeneriik]]i.<ref> Kurtzman CP, Fell JW. (2006). "Yeast Systematics and Phylogeny—Implications of Molecular Identification Methods for Studies in Ecology". Biodiversity and Ecophysiology of Yeasts, The Yeast Handbook,. Springer </ref> Sõnaga “pärm” seostatakse tavaliselt pagaripärmi ehk leiva-pärmkottseent ehk ''[[Saccharomyces cerevisiae]]''´t. Tegelikult on olemas ~~palju~~väga erinevaid pärmseeni ning neid on tänapäevaks avastatud umbes 1500 liiki.<ref>Kurtzman CP, Piškur J. (2006). Taxonomy and phylogenetic diversity among the yeasts (in Comparative Genomics: Using Fungi as Models. Sunnerhagen P, Piskur J, eds.). Berlin: Springer. pp. 29–46. ISBN 978-3-540-31480-6.</ref> Nende raku [[diameeter]] võib olla 3–40 [[µm]].<ref>Walker K, Skelton H, Smith K. (2002). "Cutaneous lesions showing giant yeast forms of Blastomyces dermatitidis". Journal of Cutaneous Pathology 29 (10): 616–618. doi:10.1034/j.1600-0560.2002.291009.x. PMID 12453301.</ref>, paljunemisviisiks võib olla [[pooldumine]] või [[pungumine]] ning esineb nii [[haploid]]seid kui ka [[diploid]]seid [[paardumistüüp]]e.<ref name="Tiina"> [[Tiina Tamm]]: [http://www.ebc.ee/loengud/parmigeneetika/paermigeneetika_paardumistyyp/s_cerevisiae_paardumistbid.html S. cerevisiae paardumistüübid] Tartu Ülikool</ref> Tavaliselt on pärmid ainurakseid, kuid teatud tüved võivad muututa hulkrakseteks. Sellist nähtus esineb enamikel [[hallitusseen]]tel. <ref name="kolm">Kurtzman CP, Fell JW (2005). Biodiversity and Ecophysiology of Yeasts (in: The Yeast Handbook, Gábor P, de la Rosa CL, eds.). Berlin: Springer. pp. 11–30. ISBN 3-540-26100-1.</ref> 7. rida: [[Pilt:20100911 232323 Yeast Live.jpg\|thumb\|''Saccharomyces cerevisiae'' mikroskoobist vaadatuna.]] Pärmseente liike leidub kahes seenteriigi [[hõimkond\|hõimkonnas]]. Nendeks on [[kottseened]] ''([[Ascomycota]])'' ja [[kandseened]] ''([[Basidiomycota]])''. Järgnevalt on välja toodud tuntuimate pärmiliikide asukohad [[fülogeneesipuu]]l. <ref name="elurikkus">[http://iris.ut.ee/elurikkus/ eElurikkus]</ref> <ref name="üheksa"> "What are yeasts?". Yeast Virtual Library. 13. september 2009 (vaadatud 28. novembril 2009)</ref> :Riik: seened (''Fungi'') ::'''hõimkond ''[[Ascomycota]]'''''; Kottseened :::alamhõimk. ''[[Saccharomycotina]]'' ::::klass ''[[Saccharomycetes]]''; Pärmkottseened :::::alamklass ''[[Saccharomycetidae]]'' ::::::selts ''[[Saccharomycetales]]''; Pärmkottseenelaadsed :::::::suguk. ''[[Debaryomycetaceae]]'' :::::::suguk. ''[[Dipodascaceae]]''; Hiidkotilised :::::::suguk. ''[[Endomycetaceae]]'' :::::::suguk. ''[[Eremotheciaceae]]'' :::::::suguk. ''[[Lipomycetaceae]]'' :::::::suguk. ''[[Metschnikowiaceae]]''; [[Pärmikulised]] :::::::suguk. ''[[Pichiaceae]]'' :::::::suguk. ''[[Saccharomycetaceae]]''; [[Pärmkottseenelised]] :::::::::liik ''[[Saccharomyces cerevisiae]]''; Pagaripärm ::::::::perek. ''[[Candida]]'' :::::::::liik ''[[Candida krusei]]'' 31. rida: ::::::::suguk. ''[[Saccharomycopsidaceae]]'' ::::::::suguk. ''[[Trichomonascaceae]]'' ::'''hõimkond ''[[Basidiomycota]]'''''; [[Kandseened]] :::alamhõimk. ''[[Agaricomycotina]]'' ::::klass ''[[Tremellomycetes]]''; [[Kõhrikseened]] :::::[[Incertae sedis\|määratlemata paigutusega]] alamklass ::::::selts ''[[Tremellales]]''; [[Kõhrikulaadsed]] ::::::: suguk. ''[[Tremellaceae]]''; [[Kõhrikulised]] ::::::::perek. ''[[Filobasidiella]]'' :::alamhõimkond ''[[Pucciniomycotina]]'' 44. rida: [[Pilt:Boscoreale Villa Rustica Bread.jpg\|thumb\|Sai ja sirp, mis praegu asuvad [[Boscoreale muuseum]]is (Itaalias). Mõlemad esemed olid mattunud [[Vesuuv]]i purske tagajärjel tuha ja [[pimss]]kivi alla.]] [[Egiptus]]est on leitud 4000 aasta vanuseid küpsetuskambreid, mis onolid mõeldud pärmitaigna küpsetamiseks, ja ka ~~sama~~pilte ~~aegseid~~samast ~~pilte~~ajast päris pagaritöökodadest ~~ning õlle~~ja ~~pruulimistest~~õllepruulimistest. <ref name="üksteist"> "Appendix I: Indo-European Roots". The American Heritage Dictionary of the English Language (4th ed.). 2000. Retrieved 16 November 2008.</ref> 1680. aastal nägi [[Antoni van Leeuwenhoek]] esimest korda pärmi läbi [[mikroskoop\|mikroskoobi]]. Tollal aga ei tunnustatud nähtut [[elusorganism]]iks, vaid hoopis kerajaks struktuuriks. <ref name="kaksteist"> Huxley A (1871). "Discourses: Biological & Geological (volume VIII) : Yeast". Collected Essays. Retrieved 28 November 2009.</ref> 56. rida: ===Etanoolkäärimine=== 1 moolist ([[molaarsus]]) glükoosist moodustub 2 mooli [[püruvaat]]i, mis [[dekarboksüülitakse]] [[püruvaadi dekarboksülaas]]iga 2 mooliks [[atseetaldehüüd]]iks ja 2 mooliks [[süsihappegaas]]iks. Atseetaldehüüd redutseeritakse [[NADH]] reoksüdatsiooniga [[etanool]]iks. Seega on pärmide etanoolkäärimise ~~produktideks~~saadusteks etanool ja süsihappegaas. Etanoolkäärimises moodustub ~~kõrvalproduktina~~kõrvalsaadusena alati ka [[glütserool]]i. 1 moolist glükoosist või fruktoosist (~~180g~~180 g) moodustub maksimaalselt 2 mooli etanooli (2 x 46 =~~92g~~ 92 g). <ref name=mikrobio/> Glükoos = atsetaat + etanool + glütserool + süsihappegaas<ref name="mikrobio" /> 80. rida: [[YES]] (''yeast extract with supplements'') – poolduva pärmi kasvatamiseks kasutatav rikas sööde. See sööde sisaldab pärmiekstrakti, glükoosi ning [[hädavajalikke aminohappeid]] ja nukleotiide ([[adeniin]], [[histidiin]], [[leutsiin]], [[uratsiil]], [[lüsiin]]). Rikkas söötmes võib kasutada ka teisi süsinikuallikaid. Näiteks sööde, kuhu on süsiniku allikana lisatud mittefermenteeritavat glütserooli ([[YPG]]), võimaldab eristada [[rho]] ja [[pet mutant]]e [[metsiktüüpi tüved]]est. <ref name="Tiinasööde" /> ===Miinimumsööde=== 104. rida: ==Kasv== Pärmide [[temperatuuritaluvus]] on varieeruv, −2 °C kuni +45 °C-ni. Kõige soodsam temperatuur pagaripärmi jaoks on umbes 30 °C. Pärmid taluvad teatud tingimustel ka külmumist. <ref> Arthur H, Watson K. (1976). "Thermal adaptation in yeast: growth temperatures, membrane lipid, and cytochrome composition of psychrophilic, mesophilic, and thermophilic yeasts". Journal of Bacteriology 128 (1): 56–68. PMC 232826. PMID 988016</ref> ==Paardumistüübid== 119. rida: ==Kasutusalad== Pärme kasutatakse alkohoolsete jookide, pärmitaigna, ja [[B-vitamiin]]i-rikaste toidulisandite valmistamisel, <ref name="kolmkümmendüheksa"> a b "Brewer's yeast". University of Maryland Medical Center. Retrieved 15 January 2012. </ref> ning isegi alternatiivse kütuse ja [[TNT]] tootmisel (pärm ''[[Yarrowia lipolytica]]''). <ref name="viiskümmendviis"> ain MR, Zinjarde SS, Deobagkar DD, Deobagkar DN. (2004). "2,4,6-trinitrotoluene transformation by a tropical marine yeast, Yarrowia lipolytica NCIM 3589". Marine Pollution Bulletin 49 (9–10): 783–788. doi:10.1016/j.marpolbul.2004.06.007. PMID 15530522.</ref> Teaduses kasutatakse pärme mudelorganismidena, et uurida geneetilisi ja ka ~~pärmseente poolt~~pärmseentest põhjustatud haigusi. ===Õlle pruulimine=== 132. rida: Terade [[idandamine]] (odra linnastamine), mille käigus niisutatud terades aktiveerunud amolüütilised [[ensüüm]]id muudavad teratärklise kääritatavateks suhkruteks (maltoosiks, maltotrioosiks, dekstriinideks, glükoosiks). NB! Õllepärmid ise ei suuda tärklist hüdrolüüsida. Ka [[proteaas]]id aktiveeruvad ja valgud hüdrolüüsitakse aminohapeteks. # [[Virre\|Virde]] valmistamine. Virde temperatuuri tõstetakse järk-järgult. Kuna alfa- ja glükoamülaasil on erinevad T<sub>max</sub> väärtused, siis sellest kui kaua ja millisel temperatuuril virret hoitakse, sõltub see, kui palju moodustub virdesse maltoosi, maltotrioosi, pikemaid [[dekstriin]]e ja glükoosi. Nende hulgast sõltub omakorda valminud õlle maitsebukett. # Virde keetmine, filtreerimine ja jahutamine. Keetmisel lisatakse [[humal]]aid. Humala [[parkained]] annavad maitset, sadestavad valke ja on [[baktseritsiidsed]]. # Enne pärmi lisamist virret aereeritakse ehk õhutatakse, et lisatav pärm saaks hakata paljunema (toimub ca 3–4 kordne massi juurdekasv). Hapnik on vajalik ka membraansete [[steroolid]]e sünteesiks. # [[Inokuleerimine]] pärmiga ja kääritamine (hapnikku enam ei anta!), mille käigus moodustub etanool ja süsihappegaas. Käärimistemperatuur on ca 12 kraadi. Käärimisel kasutatakse esmalt ära glükoos, sahharoos (lisatakse virdele suhkrusisalduse tõstmiseks) ja maltoos. Seejärel maltotrioos ja dekstriinid. Osa [[dekstriin]]e jääb kääritamata ja need on olulised õllevahu moodustumisel. Tänapäeval toimub kääritamine silinderkoonilistes tankides ca 7 päeva, siis lastakse põhja kogunenud pärm välja ja samas tankis õlu laagerdub veel 3–4 päeva. # Õlle filtreerimine läbi [[räniliivafilter\|räniliivafiltrite]] ~~ning~~ja [[pastöriseerimine]] ca 60 kraadi juures. # Õlle villimine ehk pudelisse panek. NB! Vaadiõlut ei pastöriseerita! 147. rida: [[Pilt:Freshly baked bread loaves.jpg\|thumb\|Värskelt valminud sai]] Tavaliselt kasutatakse pärmitaigna valmistamisel ''S. cerevisiae''´d, kuid harva kasutatakse veel lisaks ''[[Saccharomyces exiguous]]''´i ja ''[[S. minor]]''´it, mille metsiktüüpi esineb taimedel, puuviljadel ja teraviljadel. Käärimiseks vajaliku energia saamiseks kasutatakse suhkruid ning käärimisel tekkiv süsihappegaas kergitab tainast. Küpsetamisel pärm sureb ~~ning~~ja tekitab taignasse õhutaskuid. <ref name=”53”> Moore-Landecker, pp. 533–534.</ref> ===Glütserooli tootmine=== Glütserooli tootmiseks kasutatakse [[osmotolerantsus\|osmotolerantseid]] pärme nagu ''[[Saccharomyces rouxii]]'', ''[[Torulopsis magnolia]]'' ja ''[[Pichia farinose]]''. Glütserooli toodeti [[Saksamaa]]l pärmide abil [[esimene maailmasõda\|esimese maailmasõja]] ajal, et saada toorainet ([[nitroglütseriin]]i) [[lõhkeainetetööstus]]ele. Seda toodeti õlletehastes ca 1000 [[tonn]]i kuus. Tänapäeval ei tasu glütserooli enam pärmidega toota. Glütserooli eraldamiseks kasutatakse [[halotolerantsus\|halotolerantseid]] vetikaid, näiteks ''[[Dunalliella]]''t, kellel on glütserool osmoprotektoriks.<ref name="mikrobio" /> ===Teadus=== 159. rida: ==Haigustekitajad pärmid== ''[[Candida albicans]]'', ''[[Cryptococcus neoformans]]'', ''[[C. tropicalis]]'', ''[[C. stellatoidea]]'', ''[[C. glabrata]]'', ''[[C. krusei]]'', ''[[C. parapsilosis]]'', ''[[C. guilliermondii]]'', ''[[C. viswanathii]]'', ''[[C. lusitaniae]]'', ''[[Rhodotorula mucilaginosa]]'', ''[[Candida glabrata]]'', ''[[Torulopsis glabrata]]'', ''[[C. pseudotropicalis]]''. <ref>http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC271932/)</ref><ref> Stoyan T, Carbon J. (2004). "Inner Kinetochore of the pathogenic yeast Candida glabrata". Eukaryotic Cell 3 (5): 1154–1163. doi:10.1128/EC.3.5.1154-1163.2004. PMC 522592. PMID 15470243</ref>

Pärmseened: erinevus redaktsioonide vahel