Anhalt-Aschersleben: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P nõbule > nõole
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}}
[[Pilt:DEU Anhalt 1924-1945 COA.svg|pisi|Ascherslebeni vapp]]
'''Anhalt-Ascherslebeni vürstkond''' oli territoorium Saksamaal, mis eksisteeris aastatel 1252 kuni 13151252–1315. See loodi, kui [[Anhalt]]i vürstkond jagati aastal 1252 [[Heinrich I (Anhalt)|Heinrich I]] poegade vahel Anhalt-Ascherslebeni, [[Anhalt-Bernburg]]i ja [[Anhalt-Zerbst]]i vürstkondadeks.
 
[[Pilt:Rondellblick.ASL.JPG|pisi|left|Aschersleben]]
7. rida:
[[Heinrich II (Anhalt-Aschersleben)|Heinrich II Paks]], Heinrich I vanim poeg, oli oma isa kaasvalitseja aastast 1244. Seoses jagunemisega valis ta Anhalti põlisvaldused [[Harz]]i mägedest põhja pool ümber [[Askania dünastia|Askania]] residentsi [[Aschersleben]]i ''(Ascharia)'', millele ta aastal 1266 linnaõigused andis.
 
Kui Heinrichi pojapoeg [[Otto II (Anhalt-Aschersleben)|Otto II]] aastal 1315 ilma meessoost pärijateapärijateta suri, läks vürstkond sealhulgas pealinn Aschersleben läänina tema nõbulenõole ja võlausaldajale [[Halberstadti piiskopkond|Halberstadti piiskopile]] Albrechtile. Kuigi Anhalt-Bernburgi vürst [[Bernhard II (Anhalt-Bernburg)|Bernhard II]] aasta hiljem Halberstadti feodaalset ülimuslikkust tunnistas, oli Aschersleben mitme konflikti põhjus tema järglaste ja Halberstadti piiskoppide vahel. Sellest hoolimata jäi see osaks piiskopkonnast, mis aastal 1648 ilmalikustati [[Halberstadti vürstkond|Halberstadti vürstkonnaks]], ja selle suveräänne omand, sealhulgas õigused Anhalt-Ascherslebenile, anti [[Brandenburg-Preisimaa]]le.
 
== Anhalt-Ascherslebeni vürstid, 1252–1315 ==