Redaktsioon: 10. märts 2013, kell 08:10 redigeeri Addbot (arutelu \| kaastöö) 47 247 muudatust P Bot: Migrating 47 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q172748 (translate me) ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 15. november 2015, kell 01:40 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust P nõbu > nõo (omastav kääne) Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
4. rida: Ajaloos seati vastupaavste ametisse mitmetel erinevatel põhjustel. Esimesed vastupaavstid valiti protestiks kiriku ametliku poliitika vastu kiriku sees olevate skismaatiliste vähemusgruppide poolt, sageli tekkis ka küsimusi, kumb paavstidest on õige ja kumb vale ning et paavstivalimiste kord oli suhteliselt segane, siis võisid teatud huvigrupid peaaegu alati ametis oleva paavsti kohta väita, et too on tegelikult ebaõiglaselt ametisse saanud ehk tegelikult valepaavst ning lasta valida omaenda kandidaadi, kes enamasti siiski vastupaavsti tiitliga ajalukku läks. Alates [[10. sajand]]ist nimetasid oma soosikuid paavsti ametisse ka [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisrid]]. [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)\|Otto III]] näiteks nimetas esialgu paavstiks oma ~~nõbu~~nõo, seejärel aga õpetaja. Need paavstid saavutasid kiriku keskvõimu nõrkuse tõttu ka üldtunnustuse. Ent kui paavstlus tugevnes, siis muutusid vastupaavstid keisri ja paavsti vahelises võitluses poliitiliseks relvaks. Keiser ja tema liitlased toetasid vastupaavsti, kuid enamasti ei olnud sellest kuigivõrd abi ning peale seda, kui keiser ja paavst olid ära leppinud, pidid vastupaavstid niikuinii oma ametist loobuma. Esimesena määras vastupaavsti ametisse keiser [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)\|Heinrich IV]], seda tegid ka mitmed tema järglased, ka näiteks [[Friedrich Barbarossa]], [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)\|Friedrich II]] ja viimasena keiser [[Ludwig IV (Saksa-Rooma keiser)\|Ludwig IV]] [[14. sajand]]il. Paavsti ja vastupaavsti oli eriti keerukas eristada aga [[15. sajand]]i alguses, mil Euroopa oli lõhenenud Rooma ja Avignoni paavsti toetajateks, kellest kumbki end õigeks kirikupeaks pidas. Olukorra lahendamiseks kutsuti kokku kirikukogu, mis komplitseeris olukorda aga veelgi, valides veel kolmandagi paavsti. Lõpuks kuulutati need [[Konstanzi kirikukogu]]l kõik vastupaavstideks ning ametisse nimetati [[Martinus V]], misjärel kolm ülejäänud paavsti olid sunnitud oma ameti maha panema.

Vastupaavst: erinevus redaktsioonide vahel