Aastal 1736 pärisid Hessen-Darmsatdti maakrahvid hääbunud [[Hanau-Lichtenberg]]i krahvide valdused, midamille taas vaidlustasid nende Kasseli nõbudnõod. Hessen-Darmstadt sai suure territooriumi ilmalikustamisest ja mediatisatsioonist (1803. aasta ''[[Saksamaa mediatisatsioon|Reichsdeputationshauptschluss]]''). Kõige märkimisväärsem oli [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaali hertsogkonna]] omandamine, mida varem omas [[Kölni kuurvürstkond|Kölni vürstlik peapiiskop]], samuti territooriumid [[Mainzi kuurvürstkond|Mainzi vürstlikult peapiiskopilt]] ja [[Wormsi piiskopkond|Wormsi vürstlikult piiskopilt]].
Aastal 1806, pärast [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] lõpetamist ja tema nõbunõo, Hessen-Kasseli kuurvürsti [[Wilhelm I (Hessen-Kassel)|Wilhelm I]] minemaajamist, ühines maakrahv [[Ludwig I (Hessen-Darmstadt)|Ludwig X]] Napoleoni [[Reini Liit|Reini Liiduga]] ja võttis tiitliks [[Hesseni suurhertsogkond|Hesseni suurhertsog]].
