Wessex: erinevus redaktsioonide vahel

Anglosaksid uskusid, et Wessexi asutasid [[Cerdic (Wessex)|Cerdic]] ja [[Cynric (Wessex)|Cynric]], kuid on võimalik, et see seletus on legend. Kaks peamist allikat Wessexi kuningate kohta on ''[[Anglosaksi kroonika]]'' ja ''Läänesakside genealoogiline kuningate loend'', mis on konfliktsed ja pole täielikult ühildatavad. Pärast [[Cenwealh (Wessex)|Cenwealh]]'<nowiki/>i [[Ristimine|ristimist]] muutus Wessex [[Kristlus|kristlikuks]] kuningriigiks. Tema usuvahetus võib olla seotud liiduga Mercia [[Penda (Mercia)|Penda]] vastu, kes oli rünnanud Wessexit ja sundinud ta ajutisse maapakku. Cenwealh'iCenwealhi valitsusajal läänesakside territoorium laienes. Hilisem kuningas [[Cædwalla (Wessex)|Cædwalla]] vallutas [[Sussexi kuningriik|Sussexi]], [[Kenti kuningriik|Kenti]] ja [[Wight]]i saare. Tema järglane [[Ine (Wessex)|Ine]] andis välja ühe vanima säilinud Inglise seadustekogu ja rajas teise läänesaksi [[piiskop]]konna. Pärast Inet läks troon reale tundmatu genealoogiaga kuningatele.

8. sajandil, kui [[Mercia]] [[hegemoonia]] kasvas, olid Wessexi kuningad võimelised oma iseseisvust säilitama. Sel perioodil loodi läänesaksi ''[[shire]]'ide'' süsteem. Kuningriigi õnn pöördus, kui [[Egbert (Wessex)|Egbert]] vallutas osa [[Dumnonia]]st, kehtestas kontrolli [[Surrey kuningriik|Surrey]], Sussexi, Kenti ja [[Essexi kuningriik|Essexi]] üle, vallutas Mercia ja tagas [[Northumbria]] kuninga ülemvõimu, kuigi Mercia iseseisvus taastati aastal 830. Tema järglase [[Æthelwulf (Wessex)|Æthelwulf]]i valitsusajal saabus Taani armee Thames'iThamesi estuaarile, kuid sai otsustavalt lüüa. Kui Æthelwulfi poeg [[Æthelbald (Wessex)|Æthelbald]] tõusis troonile, jagati kuningriik verevalamise vältimiseks. Omakorda Æthelwulfi järglasteks olid tema neli poega, kellest noorim oli [[Alfred Suur]].

Kui Wessexisse tungisid aastal 871 [[Viikingid|taanlased]], oli Alfred sunnitud neile kuningriigi säilitamise eest maksma. Nad tulid tagasi aastal 876, kuid sunniti taanduma. Aastal 878 sundisid nad Alfredit otsima varjupaika [[Somerset Levels]]is, kuid said lõpuks [[Edingtoni lahing]]us lüüa. Oma valitsusajal andis Alfred välja uue seadustekogu, kutsus õpetlasi oma õukonda ja suutis eraldada vahendeid laevade ehitamiseks, armee organiseerimiseks ja ''[[burh]]''ide süsteemi loomiseks. Tema poeg [[Edward Vanem|Edward]] vallutas taanlastelt Ida-Midlands'iMidlandsi ja [[East Anglia kuningriik|East Anglia]] ning sai aastal 918 pärast oma õe [[Æthelflæd]]i surma Mercia valitsejaks. Pärast seda, kui Edwardi poeg [[Athelstan]] vallutas aastal 927 Northumbria, oli [[Inglismaa]] esmakordselt ühendatud kuningriik. [[Knud Suur]], kes vallutas Inglismaa aastal 1016, asutas rikka ja võimsa Wessexi krahvkonna, kuid aastal 1066 taasühendas [[Harold II]] krahvkonna krooniga ja Wessex loobus olemast poliitiline üksus.

[[Pilt:Cherdik - John Speed.JPG|thumb|Väljamõeldud kujutis Cerdic'istCerdicist [[John Speed]]i 1611. aasta "Saksi heptarhias".]]

''[[Anglosaksi kroonika]]'' järgi asutatiasutasid Wessex [[Cerdic (Wessex)|Cerdic]]i ja [[Cynric (Wessex)|Cynric]]i poolt, kes olid ''[[Gewisse]]'' klanni pealikud, kes olla randunud [[Hampshire]]'i rannikul ja vallutanud ümberkaudse maa, sealhulgas [[Wight]]i saare. Siiski on mõningate ''kroonikakroonikas'' poolt antudesitatud sündmuste suhtes teatud kahtlusi: [[Arheoloogia|arheoloogilised]] tõendid märgivad märkimisväärselt varasemat anglosaksi kohalolu [[Thames]]'<nowiki/>i jõe ülemjooksu orus, [[Cotswolds]]i alal ja [[The Wash]]ist piki [[Icknield Way]]d. Wessexi raskuskese näib 6. sajandi lõpul ja 7. sajandi algul olevat liikunud rohkem põhja, kui varem, pärast edukat laienemist lõunasse ja läände. [[Beda Venerabilis|Beda]] märgib, et Wighti saart ei asustanud saksid, vaid [[jüüdid]], kes asusid ka Hampshire'i rannikule, kus neid tunti kui ''[[Meonwara]]'', ja et Wessex omandas need alad omandati Wessexi poolt alles 7. sajandi lõpul. Seetõttu on võimalik, et ''kroonika'' seletus tuleneb 8. ja 9. sajandi asjaoludest, mis kanti tagasi minevikku, et luua valitseva soo põlvnemislugu vastavalt kuningriigi kaasaegsele vormile.

''Kroonika'' tundub end kordavat annaalidega aastatest 514 ja 519: (''"514. The West-Saxons came to Briton with 3 ships to a place called Cerdicesora and in the same year they fought the Britons and put them to flight"'' ja ''"519. Cerdic and Cynric received the West-Saxon kingdom, and the same year they fought with the Britons, in a place now called Cerdicesford. The royal line of Wessex ruled from that day"''). Vaatamata kordamisele võis olla mitu randumist piki rannikut, mida saksid teadsid kui Cerdici rannikut. On tõenäoline, et nii [[Winchester]] kui ka [[Silchester]] langesid läänesakside kätte ajavahemikus 508–514, kuid sellele üleminekule viitab vaid nende tähtsate linnade puudumine Briti kirjutajate hilisemates annaalides. Hilisem läänesakside tung Avonit pidi üles [[Old Sarum]]i suunas aastal 519 näib olevat brittide poolt Charfordis kontrollitud. [[Albany Major]] teeb oma teoses ''Early Wars of Wessex'' järelduse, et Hampshire'i piir sobitub tõenäoliselt Cerdici ja tema poja loodud esimese läänesaksi kuningriigi piiriga. Tõend sellest tuleb piirist Hampshire'i ja Berkshire'i vahel, mis järgib põhiliselt [[Rooma teed]]e liini, mis jooksis ida–läänesuunalisena läbi Silchesteri, kuid kaldub poolkaarekujuliselt põhja, hõlmates selliselt kogu ala ümber linna. [[Albany Major]] väidab, et Silchesteri vallutamine, millest pole ürikuid säilinud, ei olnud [[Anglid|anglite]], vaid läänesakside töö, kes ründasid arvatavasti põhjast, Winchesterist, toimides koostöös arvatavasti eraldiseisva jõuna, tulles [[Thames'i org|Thames'iThamesi orust]] [[Reading]]i suunas. Silchester jäeti pärast vallutamist maha.

Pole selge, kui kaua Cerdic valitses, kuid tema järglaseks sai umbes aastal 534 Cynric. Cynric on mõne allika järgi Cerdici poeg, kuid teiste järgi pojapoeg, kelle isa oli Creoda. Oletatakse, et [[Ceawlin (Wessex)|Ceawlin]], kes sai Cynrici järglaseks umbes aastal 581, oli tema poeg. Ceawlini valitsusaega peetaksegi palju usaldusväärsemalt dokumenteerituks, kui eelkäijate oma, kuigi ''kroonika''' daatumid vahemikus 560–592 erinevad korrigeeritud kronoloogiast. Ceawlin võitis vastupanevaid britte kirdes, [[Chiltern Hills|Chilterns]]is, [[Gloucestershire]]'is ja [[Somerset]]is. [[Cirencester]]i, [[Gloucester]]i ja [[Bath]]i vallutamine aastal 577 pärast Mons Badonicuse lahingu põhjustatud pausi avas tee edelasse.

See oli Cynegilsi valitsusajal, kui toimus esimene sündmus läänesaksi ajaloos, mida sai mõistliku kindlusega dateerida: [[Cynegils (Wessex)|Cynegils]]i [[ristimine]] [[Birinus]]e poolt, mis juhtus 630. aastate lõpul, võib-olla aastal 640. Birinus tehti siis läänesakside piiskopiks, asukohaga [[Dorchester (Oxfordshire)|Dorchester]]is. See oli läänesaksi kuninga esimene [[Usuvahetus|pööramine]] [[kristlus|kristlusse]]esse, kuid sellega ei kaasnenud kõigi läänesakside kohest ümberpööramist: Cynegilsi järglane (ja arvatavasti tema poeg) [[Cenwealh (Wessex)|Cenwealh]], kes sai troonile umbes aastal 642, oli siis [[Anglosaksi paganlus|pagan]]. Siiski ristiti ka tema vaid mõni aasta hiljem ja Wessexist sai kindlalt kristlik kuningriik. Cynegilsi ristiisa oli Northumbria kuningas [[Oswald (Northumbria)|Oswald]] ja tema pöördumine võib olla seotud liiduga Mercia kuninga [[Penda (Mercia)|Penda]] vastu, kes oli eelnevalt rünnanud Wessexit.

Need rünnakud tähistasid pideva surve algust laienevalt [[Mercia]] kuningriigilt. Aja jooksul jätaks see Wessexi ilma oma territooriumidest [[Thames]]'<nowiki/>ist ja [[Avoni jõgi (Bristol)|Avon]]ist põhjas, julgustades kuningriigi pöördumist lõunapoole. Cenwealh abiellus [[Penda]] tütrega, ja kui ta naisest loobus, tungis Penda taas sisse ja ajas ta mõneks ajaks maapakku, võibolla kolmeks aastaks. Daatumid on ebakindlad, kuid see oli arvatavasti 640. aastate lõpus või 650. aastate alguses. Ta veetis oma maapao [[East Anglia kuningriik|East Anglia]]s ja pöörati siin kristlusessekristlusse. Pärast tagasitulekut seisis Cenwealh silmitsi Penda järglase [[Wulfhere (Mercia)|Wulfhere]] edasiste rünnakutega, kuid oli võimeline laiendama läänesakside territooriumi [[Somerset]]is [[Britid (keldi rahvas)|brittide]] arvelt. Ta rajas teise piiskopkonna [[Winchester]]is, samas esimene [[Dorchester (Oxfordshire)|Dorchester]]is kaotati varsti, kui Mercia võim lõunapoole jõudis. Winchester kujunes lõpuks Wessexi tegelikuks pealinnaks.

Pärast Cenwealh'iCenwealhi surma aastal 673 oli tema lesk [[Seaxburh (Wessex)|Seaxburh]] umbes aasta troonil; tema järglaseks sai [[Æscwine (Wessex)|Æscwine]], kes põlvnes ilmselt Ceawlini teisest vennast. See oli üks mitmest juhtumist, kus Wessexi kuningavõim on läinud kuningliku perekonna kõrvalharule Cerdicist põlvneva katkematu meesliiniga; need väited võivad olla tõesed, või võivad peegeldada vigast väidet Cerdicist põlvnemisest, et seadustada uus dünastia. Æscwine'i valitsus kestis vaid kaks aastat ja aastal 676 läks troon tagasi vahetule Cenwealh'iCenwealhi perekonnale, kui võimule sai tema vend [[Centwine (Wessex)|Centwine]]. Centwine on tuntud selle poolest, et võitles ja võitis lahinguid [[Britid (keldi rahvas)|brittide]] vastu, kuid detailid pole säilinud.

8. sajandil jäi Wessex Mercia varju, kelle võim oli siis haripunktis, ja läänesaksi kuningad võisid ajuti tunnistada Mercia ülemvõimu. Nad olid siiski võimelised vältima põhjalikumat kontrolli, mida Mercia rakendas väiksemate kuningriikide üle. Sel perioodil jätkas Wessex oma järkjärgulist edenemist läände, rõhudes brittide [[Dumnonia]] kuningriiki. Sel ajal võttis Wessex ''de facto'' kontrolli enamuse [[Devoni krahvkond|Devon]]i üle, kuigi britid säilitasid Devonis teatava iseseisvuse vähemalt 10. sajandini. Mercia vallutuse tulemusel varasema territooriumi põhjaosas [[Gloucestershire]]'is ja [[Oxfordshire]]'is moodustasid [[Thames]] ja [[Avoni jõgi (Bristol)|Avon]] nüüd arvatavasti Wessexi põhjapiiri, kuigi selle südamaa asus [[Hampshire]]'is, [[Wiltshire]]'is, [[Berkshire]]'is, [[Dorset]]is ja [[Somerset]]is. ''[[Shire]]'ide'' süsteem, millest hiljem moodustus kohaliku halduse alus kogu Inglismaal (ja lõpuks ka [[Iirimaa]]l, [[Wales]]'<nowiki/>is ja [[Šotimaa]]l), sai alguse Wessexis ja loodi 8. sajandi keskpaigaks.

Aastal 802 Wessexi õnn muutus, kui troonile sai [[Egbert (Wessex)|Egbert]], kes tuli valitseva dünastia kõrvalharust, mis väitis põlvnemist Ine vennast Ingildist. Temaga läks troon kindlalt ühe sugupuu kätte. Oma valitsemise algusajal viis ta läbi kaks kampaaniat "[[Dumnonia|läänekõmride]]" vastu, esmalt aastal 813 ja siis taas [[Gafulfordi lahing]]us aastal 825. Nende kampaaniate käigus vallutas ta veel Devonis elavad läänebritid ja taandas nad [[vasall]]isesisuses [[Tamar (jõgi)|Tamar]]i jõe taha, nüüd [[Cornwall]]is. Aastal 825 või 826 pööras ta peapealepea peale Inglismaa poliitilise korra, võites [[Ellanduni lahing]]us otsustavalt Mercia kuningat [[Beornwulf (Mercia)|Beornwulf]]i ning võttes Mercialt üle [[Surrey]], Sussexi, Kenti ja [[Essexi kuningriik|Essex]]i kontrolli, samas tema abiga sai [[East Anglia kuningriik|East Anglia]] välja Mercia kontrolli alt. Aastal 829 vallutas ta Mercia, ajades selle kuninga [[Wiglaf (Mercia)|Wiglaf]]i maapakku ja tagades [[Northumbria]] kuningalt tunnustuse oma ülemvõimule. Seeläbi sai ta Britannia ''[[bretwalda]]ks'' või ülemkuningaks. See domineeriv seisund oli lühiealine, kui Wiglaf tuli tagasi ja taastas aastal 830 Mercia iseseisvuse, kuid Wessexi laienemine üle Kagu-Inglismaa jäi püsima.

Egberti valitsemise lõpuaastad nägid [[Taani]] [[Viikingid|viikingite]] retkede algust Wessexisse, mis toimusid sageli aastast 835 alates. Aastal 851 saabus Thames'iThamesi estuaarile suur taanlaste armee, öeldakse, et 350 laeval. Olles võitnud lahingus Mercia kuningat [[Beorhtwulf (Mercia)|Beorhtwulf]]i, liikusid taanlased Wessexisse, kuid purustati otsustavalt Egberti poja ja järglase kuningas [[Æthelwulf (Wessex)|Æthelwulf]]i poolt erakordselt verises [[Aclea lahing]]us. See võit lükkas taanlaste vallutused Inglismaal viieteistkümneks aastaks edasi, kuid retked Wessexisse jätkusid.

Aastal 865 koostasid mitu taani väejuhti oma vägedest ühe suure armee ja randusid Inglismaal. JärgnevatelJärgmistel aastatel purustas [[Suur paganate armee]] [[Northumbria]] ja East Anglia kuningriigid. Aastal 871 saabus Skandinaaviast Suur suvearmee tugevdama Suurt paganate armeed. Tugevdatud armee tungis Wessexisse ja kuigi Æthelred ja Alfred said mõned võidud ja suutsid ära hoida oma kuningriigi vallutamise, sundisid mitmed kaotused ja tohutud inimkaod Alfredit taanlastele maksma, et need Wessexist lahkuksid. Taanlased kulutasid mõned järgmised aastad [[Mercia]] alistamiseks ja mõned neist asusid Northumbriasse, kuid ülejäänud tulid aastal 876 Wessexisse tagasi. Alfred vastas tõhusalt ja suutis vähese võitlusega sundida nad aastal 877 taganema. Osa taanlaste armeest asus Merciasse, kuid 878. aasta algul korraldasid ülejäänud taanlased talvesissetungi Wessexisse, üllatades Alfredit ja hõivates enamuse kuningriigist. Alfred sunniti koos väikese kaaslastesalgaga otsima varjupaika [[Somerset Levels]]i soodes, kuid mõne kuu pärast oli ta võimeline koguma armee ja alistas taanlased [[Edingtoni lahing]]us, sundides nad Wessexist lõplikult taganema ja East Angliasse asuma.

Aastal 879 seilas Thames'iThamesi estuaarile kogunenud viikingilaevastik üle kanali uue kampaania alustamiseks mandril. Võimas viikingiarmee mandril julgustas Alfredit kaitsma oma Wessexi kuningriiki. Järgnevatel aastatel teostas Alfred Wessexi valitsemine ja kaitse dramaatilise ümberkorraldamise, ehitades sõjalaevu, korraldades armee kahte vahetusse, mis teenisid vaheldumisi, ja luues kogu kuningriigis kindlustatud ''burh''ide süsteemi. See süsteem on üles tähendatud 10. sajandi dokumendis ''[[Burghal Hidage]]'', mis kirjeldab 33 linnuse asukohta ja mehitamise nõudeid, ja mille paigutus kindlustas, et mitte keegi Wessexis ei olnud rohkem kui pika päevatee kaugusel turvalisest kohast. 890. aastatel aitasid need reformid tal minimaalsete kaotustega tõrjuda veel ühe suure taanlaste armee sissetungi, mida aitasid Inglismaal elavad taanlased.

Pärast Inglismaa vallutamist Taani kuninga [[Knud Suur|Knud]]i poolt aastal 1016 rajas see endiste Northumbria, Mercia ja East Anglia kuningriikide baasil krahvkonnad, kuid esialgu haldas Wessexit isiklikult. Mõne aasta pärast rajas ta siiski Wessexi krahvkonna, mis hõlmas kogu Inglismaa Thames'istThamesist lõunas, oma Inglise käsilasele [[Godwin (Wessexi krahv)|Godwin]]ile. Peaaegu 50 aastaks olid selle krahvkonna tohutult rikkad omanikud, esiteks Godwin ja siis tema poeg [[Harold II|Harold]], kõige võimsamad mehed Inglise poliitikas kuninga järel. Lõpuks, pärast [[Edward Usutunnistaja]] surma aastal 1066 sai Harold kuningaks, taasühendades Wessexi krahvkonna krooniga. Uut krahvi enne [[Normanni vallutus Inglismaal|normannide vallutust Inglismaal]] ei nimetatud ja kui normanni kuningad kaotasid peagi hilise anglosaksi perioodi suured krahvkonnad, tähistab aasta 1066 Wessexi kui poliitilise üksuse kadumist.

[[Vapp|Vapi]] kujundatikujundatsid keskaegsetekeskaegsed [[heerold|heeroldid]]ite poolt Wessexi kuningatele. Need vapid ilmusid käsikirjadesse 13. sajandil.