Hermann-Hans-Joachim Stockeby: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P Gatšina > Gattšina
16. rida:
| Autasud = [[Vabadusrist]] II/3<br>[[Saksa Sõjateeneterist]] mõõkadega
}}
'''Hermann-Hans-Joachim Stockeby''', ka '''Stokkebi''' [[VR II/3]] (8.[[vkj]]/[[20. september]] [[1895]] [[Tallinn]]- [[1. juuli]]l [[1956]] [[Detmold]], [[Saksamaa]]), [[kolonelleitnant]] ([[1939]]) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]], Eesti ja [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] sõjaväelane.
 
==Elulugu==
22. rida:
 
==Esimeses maailmasõjas==
[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] oli Stockeby [[1915]]. aasta septembrist 2. Tagavarapolgus. Sõjalised teadmised sai ta [[GatšinaGattšina lipnikekool|Gattšina lipnikekoolis]]is [[1915]]–[[1916]], ülendati märtsis [[1916]] [[lipnik]]uks ning määrati 38. Smolenski [[družiina]]sse. Juulist [[1916]] teenis Stockeby 1. Viiburi kindluse jalaväepolgus. Ta ülendati alamleitnandiks juunis [[1917]].
 
==Eesti Vabadussõjas==
51. rida:
Aastast 1948 oli Stockeby [[Ülesaksamaalise Eestlaste Esindus]]e ja Keskesinduse juhatuse liige. Ta valiti [[1952]] ühenduse [[Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis]] esinduskogu liikmeks ja keskkomitee esimeheks, ühtlasi oli ka Abistamisfondi esimees, [[Eesti Võitlejate Ühing]]u vanematekogu liige ja aukohtu esimees, [[Eesti Skautide Malev Saksamaal|Eesti Skautide Maleva Saksamaal]] vanem, [[Balti Ühing]]u Eesti-Saksa ühenduse Eesti-poolne esimees jne.
 
Hermann-Hans-Joachim Stockeby suri 1. juulil 1956 Saksamaal Detmoldi haiglas südamehaiguse tõttu ningja maeti [[Augustdorf]]i kalmistule.
 
== Tunnustused ==
Vabariigi Valitsuse otsusega 14. detsembrist 1920 annetati 3. jalaväepolgu alamkapten Hermann Stockebyle [[Vabadusrist|Vabaduse Risti]] II liigi 3. järk nr 1592, "hinnates wahwust, mis [ta oli] ülesnäitanud lahingus 22. juunil 1919 a. Riia-Pihkva kiwitee ääres". Lisandus 50 000 marka, tasuta maa normaaltalu suuruses ja Vabadussõja Mälestusmärk.
 
Autasumaa suurusega 21,36 [[hektar]]it eraldati [[Penuja vald|Penuja valla]] [[Penuja mõis]]ast ningja ristiti [[Kõrgemäe talu]]ks. Stockeby sai koha kätte mais 1923, kuid juba järgmise aasta kevadel müüs selle ära.
 
[[Läti Vabariik]] autasustas Hermann Stockebyt [[Läti]] [[Karutapja orden|Karutapja ordeni]] 3. järguga (nr 1793/26.10.1926, algselt oli LKO 3. järk määratud hoopis kontradmiral [[Johan Pitka]]le) ja [[Läti Vabadussõja Mälestusmärk|Läti Vabadussõja Mälestusmärgi]] ning [[Läti iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal]]iga.