VGA: erinevus redaktsioonide vahel

IBM vahetas VGA ametlikult välja nn "laiendatud graafikamassiivi" ehk [[XGA]] (''Extended Graphics Array'') vastu, kuid konkureerivad arvutitootjad võtsid selle asemel kasutusele mitmeid omi ja XGA'-st erinevaid VGA laiendusi. Nende ühisnimetuseks sai Super-VGA. Tänapäeval on VGA ja Super-VGA signaalid sageli kättesaadavad [[DVI]] pistikühenduse kaudu, juhul kui [[graafikaadapter]] [[analoogsignaal]]e väljastab.

VGA-d nimetatakse massiiviks, mitte aga adapteriks, sest see oli algselt rakendatud üheainsa kiibina ([[ASIC]]), asendades [[Motorola]] 6845 ja tosinaid teisi loogilisi kiibistikke, mis hõlmasid endas IBM [[monokroomne kuvaadapter|MDA]], [[CGA]] ja [[EGA]] täispikkuses [[ISA siin|ISA]] [[graafikakaart]]e. Kuna VGA oli ühekiibiline, siis sai seda vähese pingutusega ka paigutada otse arvuti [[emaplaat|emaplaadile]] (vajalikud olid ainult videomälu, ([[taktsagedus]]e) ajastuskristall ja väline RAMDAC) ja esimesed IBM PS/2 mudelid olid varustatud emaplaadile integreeritud VGA-ga. Võrdluseks võib tuua "esimese põlvkonna" IBM PC desktop mudelid – PC [5150], PC/XT [5160] ja PC AT [5170] – mis vajasid ekraani ühendamiseks siinile installitud kuvaadapterit.

VGA horisontaalse sageduse soovitud väärtus on täpselt kahekordne [[NTSC]]-M videosüsteemi väärtus. Valem VGA horisontaalse väärtuse arvutamiseks on seega (60 ÷ 1001) × 525 kHz = 4500 ÷ 143 kHz ≈ 31.,4686 kHz. Kõik teised väärtused, mida VGA-kaart kasutab, on tuletatud selle väärtuse korrutamisest või jagamisest täisarvuga. Kuna kvartskella täpsus on piiratud, on reaalsetel kaartidel natuke kõrgem või madalam sagedus. Kõige tavalisema VGA-režiimi 640x480 "60 Hz" progressiivlaotuse horisontaalsed ajastused on:

*Võimalikud olid ka suurema lahutusega kuvarežiimid: 16 värviga, 704×528, 736×552, 768×576 ja isegi 800×600. Programmiteek nagu näiteks [[Xlib]] (VGA-graafika kogu C-keele jaoks 1990. aastate alguses) ja programm [[ColoRIX]] (256 värviga graafika programm), toetasid samuti tuunitud 256 värvi režiimi, kasutades laiusi 256, 320, ja 360 pikslit ja kõrgusi 200, 240, 256, 400 ja 480 rida (ülemine limiitpiir oli 640×400, mis kasutas 250 kB VGA 256 kB video RAM-ist). Sellegipoolest oli 320x240 kõige tuntum ja sagedamini kasutatud, sest see oli tavaline 4:3 [[kuvasuhe|kuvasuhtega]] ja ruudukujuliste pikslitega (square pixels) lahutus.

Vahel tuli kuvari [[laotussagedust]] vähendada, et neid režiime kasutada, mis aga suurendas koormust silmadele. Need režiimid olid ka ühildumatud mõnede vanemate kuvaritega, tekitades probleeme, näiteks pildi detailsuse kadumine, vilkumine ja horisontaalse sünkronisatsiooni puudumine, olenevalt režiimist, mida kasutati. Seepärast oli enamik VGA parandusi, mida kasutati reklaamtoodetel, piiratud "kuvari-turvalistes" kombinatsioonides, näiteks 320x240 (ruut-pikslidruutpikslid, kolm videotasandit), 320x400 (topeltlahutus, kaks videotasandit) ja 360x480 (suurim lahutus, mis oli VGA-kuvaritega ühilduv, üks videotasand). Praegu on kõrgeim rakendatud VGA lahutus 400x600x256 (400x600 pikslit x 256 värvi). See oli kasutusel Fractintis kuulus [[fraktaal]]i generaator.