Redaktsioon: 7. november 2015, kell 00:03 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P Läänemeremaad > Läänemere maad Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. november 2015, kell 02:46 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P Liitlasväed > liitlasväed Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
354. rida: ;Teine Saksa Riik (1871–1918) {{Vaata\|Saksa Riik}} ja ''[[Saksa Keisririik]]'' Uut keisiririiki valitses Preisi Hohenzollernite dünastia ~~ning~~ja pealinnaks oli Berliin. Keisririik ühendas kõiki saksa laialipillutud alasid, peale Austria – ''Kleindeutschland'' ehk [[Väike-Saksamaa]], mis moodustas koos Ungari ja Böömimaaga [[Austria-Ungari]] keisririigi. Alates [[1884]]. aastast hakati asutama kolooniaid ka väljaspool Euroopat. Saksamaa ühendamise järgsel perioodil, mida tunti ka ''Gründerzeit'' nime all, kindlustas Saksa positsiooni keiser [[Otto von Bismarck]], kes lõi rahvusvahelisi [[liit]]e, [[allianss]]e ning piiras senise Euroopa suurvõimu Prantsusmaa mõju diplomaatiliste meetmetega, vältides sõdu. Siiski, Saksamaa hakkas tänu oma ühendamisele teistesse pisut üleolevalt suhtuma ning see muidugi tekitas välissuhetesse mõrasid. Enamikest vastloodud liitudest arvati Saksamaa välja. Täpsemalt: Prantsusmaa lõi uusi suhteid, kirjutades [[1904]] Ühendkuningriigiga alla [[Entante Cordiale]]'i lepingule ning kindlustades oma suhteid Venemaaga. Peale oma [[Austria-Ungari]] suhete jäi Saksamaa üha enam üksi ja isoleerituks. 19. sajandi lõpul püüdis Saksamaa laieneda väljapoole Euroopat ja liitus teiste Euroopa jõududega, et saada osa [[Aafrika]]st ja [[Aasia]]st ([[Hiina]]s). Aafrika alad jagati [[Berliini Konverents]]il Euroopa jõudude all. Saksamaale jäid [[Ida-Aafrika]], [[Kagu-Aafrika]], [[Togo]] ja [[Kamerun]]. Soov omandada [[koloonia]]id [[Kolooniad Aafrikas\|Aafrikas]] tekitas pingeid "suurte jõudude" – [[Ühendkuningriik\|Ühendkuningriigi]], Austria-Ungari, Preisimaa, Venemaa ja Prantsusmaa vahel. ;Esimene maailmasõda {{Vaata\|Esimene maailmasõda}} Austria kroonprintsi mõrv [[28. juuli]]l [[1914]] vallandas [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]]. Saksamaa, osana ebaedukatest Keskjõududest, sai maitsta kaotusvalu ~~Liitlasvägede~~liitlasvägede käest lüüa saades. Seda ühes kõigi aegade verisemas kokkupõrkes. Novembris [[1918]] vallandus [[Saksa Revolutsioon]] ning keiser Wilhelm ja kõik saksa vürstid loobusid troonist. [[11. november\|11. novembril]] 1918 tegi vaherahu sõjale lõpu ja Saksamaa oli sunnitud alla kirjutama [[Versailles' rahu\|Versailles' rahulepingule]] juunis [[1919]]. Saksamaa kaotas suuri alasid Poolale, Prantsusmaale, Leedule. Reparatsioonikulud olid suured ja pärssisid majandust, tööstust. Leping võeti Saksamaal vastu kui sõja jätk ning selle ränkus olevat otseselt seotud natsismi peatõstmisega. ;Weimari Vabariik (1919–1933)

Saksamaa: erinevus redaktsioonide vahel