Menševikud: erinevus redaktsioonide vahel

[[VSDTP II Kongress|VSDTP II kongress]]il [[1903]]. aastal said radikaalsed sotsiaaldenmokraadidsotsiaaldemokraadid, keda juhtis [[Vladimir Lenin]], partei keskorgani [[VSDTP Keskkomitee]] valimisel häälteenamuse. Sellest osaluse jaotusest tekkiski VSDTP -siseste fraktsioonide jaotuses nimetused "vähemlased" ja "enamlased". Vähemusse jäänud vastaseid hakati nimetama [[menševik]]eks (vene keeles ''Меньше'' ehk [[vähemlased|vähemlasteks]]. Menševike farktsiooni juht oli [[Georgi Plehhanov]], aktiivsemad fraktsiooniliikmed: [[Juli Martov]] ([[pseudonüüm]] "[[Lev Martov]]", sünnijärgne nimi [[Juli Zederbaum]]), [[Fjodor Dan]], [[Irakli Tsereteli]], [[Pavel Akselrod]], [[Aleksandr Potresov]], [[Veera Zasulitš]].

Sotsiaaldemokraadid hindasid aastatel 1905–1907 aastatel alanud revolutsioonilist liikumist, kui kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni, mis oli suunatud tsaari isevalitsuse nõrgestamisele, mitte aga klassivõitlusest lähtuvat proletariaadi diktatuuri kehtestamisele. Bolševike arvatatesarvates pidi antudsee revolutsiooniline liikumine üle kasvama sotsialistlikuks, menševikud aga arvasid, et Venemaa peab enne sotsialismi läbima rea reforme. Samuti olid B-d ja M-d eriarvamusel VSDTP organisatsioonilise ülesehituse suhtes,: bolševikud ja Lenin arvasid, et partei peab olema rangelt tsentraliseeritud, sõjaväetüüpisõjaväe tüüpi organisatsioon, mis võimaldaks saavutada peale taktikaliste eesmärkide ka strateegilisi eesmärke- – proletariaaadi maailmarevolutsioon jne.

Vähemlaste parteisisene võitlus enamlaste vastu lõppes [[VSDTP VI Kongress]]il [[1912]]. aastal sellega, et vähemlased heideti [[VSDTP|VSDTP-st]]ist välja ning järgnevalt kasutati Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Partei nimetusenanimetati ümber [[Venemaa Sotsiaaldemokraatlik (bolševike) Partei|Venemaa Sotsiaaldemokraatlikuks (bolševike) Parteiks]].