Leepra: erinevus redaktsioonide vahel

'''Leepra''' ehk '''pidalitõbi''' ehk '''Hanseni tõbi''' on [[krooniline|pikka aega kestev]] peamiselt [[inimene|inimestel]] esinev raske [[nakkushaigus]], mis põhjustab granulomatoosset [[põletik]]ku ja mille tekitajaks on [[mükobakter]]id [[leepra mükobakter]] ja ''[[Mycobacterium lepromatosis]]''.<ref> "[[Meditsiinisõnastik]]", 404:2004.</ref>

 

Euroopasse levis leepra Indiast ja Hiinast VII sajandil või veelgi varem, ilmselt Kreeka kaubateede kaudu. Algul kutsuti haigust ''elefantiasis kraekorum''. XIII sajandil oli Euroopas juba väga palju leeprahaigeid, mistõttu nad olid suureks nuhtluseks ja nad tuli paigutada eraldi leepravendade majadesse (''domus fratrum leprosorum''), mis asusid tavaliselt kirikute juures. Kirikus käijatel oli võimalus oma patukoormat lunastada, annetades haigetele ja vaestele raha ning vajalikke asju.

 

Tartu ülikooli professor [[Karl Dehio]] arvas, et XIII sajandil jõudis pidalitõbi ka Eestisse, esmalt Saaremaale. Seda nii kaubateede kui ka ristirüütlite sõjakäikude kaudu. On teada, et Rooma paavsti legaat, piiskop [[Andreas Sunonis]], sõdis Saaremaal aastail 1218–1222. Temast pidi saama Liivimaa piiskop, kuid siis selgus, et tal on pidalitõbi. Ta läks tagasi oma kodumaale Taani ja maeti Lundi katedraali aastal 1228. See aga jääb meile teadmata, kas piiskop tuli Saaremaale juba pidalitõbisena või sai selle haiguse siit.<ref>A. Sarv, „Sada aastat Audaku leprosooriumi asustamisest“, Hippokrates, juuni, 45, 2003, lk 460-465</ref>

 

 

=== Meditsiini ajalugu ===

*[[leprosoorium]]

*[[närvisüsteem]]

 

==Viited==