Songtsen Gampo: erinevus redaktsioonide vahel

Lhato Tori järglane Songtsen Gampo (Srontsan Gampo) on tuntud ka kui esmane [[Tiibeti budism]]i asutaja ja hiljem tunnistati (Tsenresigi) ehk "Kaastunde Isanda" [[Avalokitešvara]] kehastuseks, kellest hiljem sai Tiibeti kaitsejumal.

Songtsen Gampo tuli troonile 7. sajandi teisel aastakümnel. Ta oli algselt [[bön]]i usuline kuid tedagi huvitasid tõlkimata raamatud, mis olid toodud Tiibetisse viis põlve tagasi [[Lhato Tor]]i ajal. Ta saatis õpilasi [[India]]sse rändama ja tagasi tulles tõlkisid nad mitmed hinduistlikud ja budistlikud pühakirjad [[tiibeti keel]]de. Songtsen Gampo oli abielus [[Nepal]]i [[printsess]]iga ja [[Hiina]] [[Wencheng]]iga (640/642a642. a). Tol ajastul oli Nepalis ja Hiinas põhiusk [[budism]].

Saatkondade ja hiina vahendusel toodi Tiibetisse riigisüsteem. Loodi esimesed seadused, pandi paika nõunikud, kohtusüsteem. Tiibet jagati viieks territooriumiks, nendel aladel oli ka sõjaline jaotus. Loodi esmane [[tiibetiTiibeti kalender]] ja esimesed kirjandusteosed (enne seda kirjakultuur puudus). Sellest ajast on pärit mitmed tiibetiTiibeti buddismibudismi [[sümbol]]id: kloostriansambel (pillid), hobuse- või jakisaba, kindralitel koledad (hirmuäratavad) maskid, sarvilised kiivrid, Tiibeti lipp (lõvid sõjaväelipult). Sel ajal jõudis legendi järgi esmakordselt Tiibetisse [[budism]]. Songtsen Gampo lõi seadused, et rahvas neid järgiks.

Songtsen Gampo rajas Tiibetisse esimesed budistlikud pühamud. Kõige olulisemaks peetakse tema kolmeteistkümne13 templi süsteemi. Neist kolmeteistkümnest on kõige tähtsam Lhasas asuv [[Dzokhang]]i tempel. Hiina printsessi Wen Zheng Gong Zhu saabudes algasid halvad ajad ja hutumid. Printsess tegeles aktiivselt maagiaga. Tiibeti platoo all lebav hiiglaslik naisdeemon, tema kolm rinda asuvad Lhasa kolme mäe all. Pea ida poole, jalad lääned, jäsemed laiali.

Deemonitari ja temaga koos tegutsevaid võimsaid kurje vaime oli vaja neutraliseerida, kuna nad ei soosinud buddismibudismi ja tõid Tiibetisse loodusõnnetusi. Tigeduste rahustamiseks ja lepitamiseks ehitati templeid, milleset ka see kolmeteistkümne templi süsteem. Ehitustööde üle pandi valvama Nepali printsess. Yokhangi puitosad ehitati Nepali arhitektuuri stiilis. Üritati kopeerida vastavalt kohalikule arusaamale [[India]]s asuva [[Vikramašila]] kloostri ülikooli templi põhiplaani. Yokhangi alla peideti tige-vaimude jaoks aare. Algsest ehitusest on säilinud vaid üksikuid osi. 12 ülejäänud templit Yokhangi ümber pidid deemonitari koos tigeduste seltskonnaga kinni naelutama, [[Dzokhang]] otse südame kohalt.

Songtsen Gampo ajal toimus Tiibetis kirja loomine. Kirja oli vaja eelkõige tekstide tõlkimiseks tiibetikeeldetiibeti keelde. [[Legend]]i järgi saatis Songtsen Gampo 16 ministri poega [[Kašmiir]]i, et nad sealt koos loodud tähestiku ja kirjaga tagasi saabuksid. Tiibeti kirja leiutajaks oli [[Thonmi Sambhota]] (leiutas tähestiku Kašmiiris), oli üks neist kolmest, kes kogu seltskonnast tagasi jõudis. Eeskujuks India [[devanaagari kiri|devanaagari tähestik]], loodi ka esimesed detailsed sõnaraamatud, kus sanskriti sõna vastas tiibeti sõnale. [[Sanskrit]]i tõlkimisel kasutati kindlaid vasteid, nii et sanskriti orginaali taastamine oleks uuesti lihtne. Legendi järgi hakati tõlkima ka juba esimesi budistlike tekste, Tiibetit olevat sel perioodil külastanud ka esimesed õpetlased.