Vikipeedia

Vana-Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Liivimaa ordu > Liivi ordu
P kontoll > kontroll
9. rida:
Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui [[saksa]] ristisõdijad [[piiskop Albert]]i juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana-Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik [[balti hõimud]] peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud.
 
Vana-Liivimaa jagunes mitmeks eraldi seisvaks valduseks. [[13. sajand]]i keskpaigast kuni [[1346]]. aastani eksisteeris 6 sellist ala:
* [[Taani]]le kuuluv [[Eestimaa hertsogkond]],
* [[Saksa ordu]] [[Liivi ordu|Liivimaa haru]] valdused,
* [[Riia peapiiskopkond]] ning 3 [[piiskopkond]]a, [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu]].
 
Pärast [[1346]]. aastat liideti Taani valdused [[LiiviLiivimaa ordu]] valdustega ning keskaja teisel poolel olid territooriumi peamisteks poliitilisteks jõududeks:
* Saksa ordu Liivimaa haru,
* Riia peapiiskopkond ning Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond.
*[[Hansa Liit|hansalinnad]]:
**eestkätt nn "kolm suurt linna": [[Riia]], [[Tallinn]] ja [[Tartu]].
**Lisaks olid hansalinnad ka: [[Uus-Pärnu]], [[Koknese]], [[Viljandi]], [[Limbaži]], [[Cēsis]], [[Valmiera]], [[Straupe]], [[Ventspils]] ja [[Kuldīga]].
 
Vana-Liivimaal polnud seega ühtset kõrgeimat võimu, ent [[1420. aastad|1420. aastatel]] tekkis ühtne [[Liivimaa maapäev|maapäev]] (valitsejate ja nende seisuste esindajate kogu). Viimasest kujunes [[15. sajand]]i jooksul Liivimaa olulisim poliitiline organ, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka [[maaisand]]ate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia).
26. rida:
 
==Halduskorraldus==
===LiiviLiivimaa ordu===
[[Saksa ordu]] [[LiiviLiivimaa ordu]] valduste haldusjaotuse aluseks olid ordumaade jagunemine [[foogtkond]]adeks ja [[komtuurkond]]adeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud, tahtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond). Komtuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad oma valitsejatega. Vasalle oli ordualal kuni [[16. sajand]]ini vähe, välja arvatud Põhja–Eestis, kus nende käes oli juba Taani ajast alates valdav osa maast.
:Komtuurkonnad:[[Viljandi komtuurkond]], [[Tallinna komtuurkond]], [[Pärnu komtuurkond]], [[Kursi komtuurkond]], [[Lihula komtuurkond]], [[Paide komtuurkond]], [[Kuldīga komtuurkond]], [[Aluliina komtuurkond]], [[Dünaburgi komtuurkond]], [[Dobele komtuurkond]], [[Vindavi komtuurkond]], [[Võnnu komtuurkond]], [[Aizkraukle komtuurkond]], [[Dünamünde komtuurkond]], [[Miitavi komtuurkond]], [[Riia komtuurkond]], [[Sigulda komtuurkond]], [[Ruhja komtuurkond]].
:Foogtkonnad: [[Järva foogtkond]], [[Rakvere foogtkond]], [[Narva foogtkond]], [[Maasilinna foogtkond]], [[Vasknarva foogtkond]], [[Toolse foogtkond]], [[Karksi foogtkond]], [[Põltsamaa foogtkond]], [[Pöide foogtkond]], [[Rēzekne foogtkond]], [[Bauska foogtkond]], [[Kandava foogtkond]], [[Sēlpilsi foogtkond]], [[Grobiņa foogtkond]], [[Võnnu foogtkond]]. Territooriumite haldamise ja kontollimisekontrollimise keskpunktideks olid [[komtuur]]ide ja [[foogt]]ide residentsid ning orduvasallide [[vasallilinnus]]ed (vt [[Eesti linnuste loend#Ordulinnused|Eesti linnuste loend]] ja [[Läti linnuste loend#Ordulinnused|Läti linnuste loend]]).
===Riia peapiiskopkond===
Riia peapiiskopkonna piiskopkonnad allusid kiriklikult [[Riia peapiiskop]]ile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli Riia peapiiskop [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] vasall ja kuulus seega Saksa [[riigivürst]]ide hulka. Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa [[piiskop]]id oli ühtaegu nii [[ilmalik]]ud kui ka [[vaimulik]]ud võimukandjad. [[Stift]]i (piiskopi vahetul ilmalikul võimualal) ja [[diötsees]]i (vaimuliku võimuala) piirid olid erinevad.
47. rida:
[[1559]]. aastal müüs [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] oma valdused [[Taani kuningas|Taani kuningale]], kes andis need oma vennale [[hertsog Magnus|Holsteini hertsog ja piiskop]] Magnusele. Formaalselt jäid need veel mõnda aega (Kuramaa kuni [[1583]]. ja Saare-Lääne piiskopkond kuni [[1572]]. aastani) piiskopkondadeks, ent olid reaalselt [[Taani]]st vasallsõltuvuses oleva Magnuse valdusteks.
 
1559. aasta lõpul allutas LiiviLiivimaa ordu ja selle liikmeskonnale kuuluvad maa-alad end [[Leedu suurvürst]]ile. Sama aasta novembris alistusid lõplikult [[Rzeczpospolita|Poola]]le Riia peapiiskop ja ordu, Riia linn jäi kuni [[1581]]. aastani vormiliselt iseseisvaks, liitudes seejärel [[Rzeczpospolita]]ga.
 
[[Eestimaa rüütelkond]] aga koos Tallinna linnaga andis end aga [[1561]]. aastal [[Rootsi]] kuninga kaitse alla, lõplikult ühines Põhja-Eesti Rootsiga [[1561]]. aasta suvel.
 
[[1562]]. aasta märtsis lõppes Vana-Liivimaa eksistents täielikult, kui LiiviLiivimaa ordu ja Riia peapiiskopkonna valdused läksid [[Rzeczpospolita|Poola kuninga]] võimu alla ning moodustus [[Kuramaa hertsogiriik]]. Sõlmitud leppe kohaselt alistus [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa aadelkond]] [[katoliku usk]]u [[Sigismund II August]]ile tingimusel, et neil lubatakse praktiseerida [[luterlus|luteri]] usku vastavalt [[Augsburgi usutunnistus]]ele. Ordumaadest jäi [[Maasilinna foogtkond]] jäi kuni [[1564]]. aastani sisuliselt iseseisvaks üksuseks, mil viimane [[foogt]] [[Heinrich Lüdinghausen-Wulff]] müüs juba Taani kaitse alla antud alad lõplikult Taanile.
[[Pilt:LIVONIAE NOVA DESCRIPTIO 1573-1578.jpg|thumb|350px|Vana-Liivimaa [[Johannes Portantius]]e kaardil ''[[Livoniae Nova Descriptio]]'' aastal [[1573]].]]
Pärast Vana-Liivimaa lagunemist moodustati selle territooriumist:
60. rida:
*[[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik II]] poolt [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] [[Johannes V (Saare-Lääne piiskop)|Johannes V]]-lt ostetud [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskopkond]], mida valitses tema vend [[Hertsog Magnus]]ele, kelle omandis oli [[Saaremaa]] ja [[Kuramaa]] ning [[Piltene]] piirkond.
 
*[[Poola-Leedu]]ga [[Vilniuse pakt]]i sõlmimisega novembris 1561, sekulariseeriti LiiviLiivimaa ordu valdused Kuramaal ja [[Riia peapiiskopkond]], [[Riia peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern]] säilitas kuni oma surmani [[1563]]. aastal küll tiitli, ent mitte ilmaliku võimu ning Poola kuningas [[Zygmunt II August]]i valduses oli Lõuna-Liivimaa ja kuninga vasallsõltuvuses [[Kuramaa hertsog]]i [[Gotthard Kettler]]i valduses: [[Kuramaa ja Zemgale hertsogiriik]], ainsana keeldus Poola-Leedu ülemvõimust ja kaitsest Riia linn, mis [[1582]]. aastani jäi [[vabalinn]]a staatusse.
**[[Liivimaa rüütelkond|Lõuna-Eesti]] läks [[Rzeczpospolita]] võimu alla Üleväina-[[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnana]] (vt [[Poola aeg]]).
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Liivimaa"