Vikipeedia

Arthur Jensen: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
 
Jensen oli hariduspsühholoogia professor [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikoolis Berkeleys]].<ref> "Arthur R. Jensen Dies at 89; Set Off Debate About I.Q.". New York Times. 2012-11-01. Retrieved 2012-11-02. "Arthur R. Jensen, an educational psychologist who ignited an international firestorm with a 1969 article suggesting that the gap in intelligence-test scores between black and white students might be rooted in genetic differences between the races, died on Oct. 22 at his home in Kelseyville, Calif. He was 89. ..."</ref><ref>Arthur Jensen. Journal of Educational and Behavioral Statistics. Retrieved 2010-06-05.</ref> Jensen on tuntud oma töö poolest [[psühhomeetria]]s ja eristavas psühholoogias, mis tegeleb küsimusega, kuidas ja miks inimesed üksteisest erinevad.
Ta oli suur [[pärilikkus]]e positsiooni pooldaja geenide ja kesskonna debatis, st ta arvas, et geneetika mängib olulist rolli selliste käitumuslike seadumuste juures nagu [[intelligentsus]] ja [[isiksus]]. Ta kirjutas üle 400 teadusliku artikli<ref>http://www.isteve.com/jensen.htm Sailer 1998</ref> ning tegutses toimetajana teaduslikes ajakirjades nagu ''[[Intelligence]]'' ja ''[[Personality and Individual Differences]]''. <ref>Intelligence and Personality and Individual Differences publisher's pages.</ref>
Jensenit on hinnatud üheks viiekümnest 20. sajandi tähtsamaks psühholoogiks. <ref>Jensen is listed in a study by Haggblom et al. (2002), of the 100 most eminent psychologists of the twentieth century, at number 47.</ref> Tema tööd on tekitanud ka poleemikat, peamiselt järelduste tõttu, mis puudutavad intelligentsuse rassiliste erinevuste põhjusi.
 
==Elu==
Jensen sündssündis 24. augustil, 1923 [[San Diego]]s, Linda Mary ja Arthur Alfred Jenseni perekondaperekonnas. Tema isa omas ja juhtis puidu- ja ehitusmaterjalide töökoda. <ref>Current biography yearbook – H.W. Wilson Company – Google Books. Books.google.ca. Retrieved 2012-10-28.</ref> Tema isapoolsed vanavanemad olid taani immigrandid, ning temata ema aga oli ühelt poolt poola juudi ningja teiselt poolt saksa päritolu. <ref>Jensen, Arthur Robert; Miele, Frank (2002). Intelligence, race, and genetics: conversations with Arthur R. Jensen (illustrated ed.). Westview Press. p. 242. ISBN 978-0-8133-4008-1.</ref>
Ta sai uurijaks ja professoriks California Ülikoolis, Berkeleys, kus ta keskendus individuaalsetele erinevustele õppimises, eriti [[kultuur]]i, arengu ja geneetika mõjudele intelligentsusele ja õppimisele. Suur osa tema tööst keskendub kultuuriliselt ebasoodsas olukorras olevate õpilaste õpperaskusteleõpiraskustele. 2003. aastal sai ta Kistleri auhinna oma originaalse panuse eest valdkonda, mis aitas mõista seoseid inimgenoomi ja inimühiskonna vahel. 2006. aastal sai Jensen elutöö auhinna ''International Society for Intelligence Research''ilt.<ref>ISIR Lifetime Achievement Award http://www.isironline.org/meeting/awards.html</ref>
Läbi elu oli Jensenil huvi klassikalise muusika vastu ning lapsepõlves meeldis talle mõte ühel päeval dirigendiks saamisest. 14-aastasena dirigeeris ta ansamblit, mis võitis San Fransiscos peetud üleriigilise võistluse. PealePärast Berkeley lõpetamist kolis ta New Yorki peamiselt sellepärast, et olla dirigent [[Arturo Toscanini]] läheduses. Ühtlasi oli ta väga huvitatud [[Gandhi]] elust ning andis välja senikirjastamataseni kirjastamata raamatupikkuse käsikirja tema elust. San Diegos elamise ajal töötas Jensen sotsiaaltöötajana.
Jensen suri 22. oktoobril 2012. aastal 89-aastasena oma kodus Kelseyville’is, Californias.
 
==IQ ja akadeemilised saavutused==
Jenseni huvi erinevuste õppimises viis ta suuremahulise koolilaste testimiseni. Tulemuste alusel eristas ta kaks erinevatkaht tüüpi õppimisvõimekustõpivõimekust. I tasand ehk assotsiatiivne õppimine on defineeritav kui info meelde jätminemeeldejätmine ning mehaaniline lihtsate faktide ja oskuste õppimine. II tasand ehk kontseptuaalne õppimine on jämedalt öeldes võime saadud infoga manipuleerida ja seda üle kanda, ehk võimekus probleeme lahendada.
Hiljem oli Jensen oluline intelligentuseintelligentsuse üldfaktori kontseptsiooni eestkõneleja,; missee omakontseptsioon sarnaneb olemuselt on sarnane tema II tasandi õppimisega. Üldine faktor ehk ''g'' on abstraktsioon, mis tuleneb vaatlustest, mille põhjal igat liiki kognitiivsete testide tulemused korreleeruvad üksteisega positiivselt.
Jensen väitis, et tema uuringutulemuste põhjal saab öelda, et üldine kognitiivne võimekus on oma olemuselt päritav seadumus, mille määravad peamiselt geneetilised, mitte keskkondlikud tegurid. Ta oli ka seisukohal, et kui assotsiatiivne õppimine, ehk meelde jätmise võime,meeldejätmisvõime on rasside vahel võrdselt jaotunud, siis kontseptuaalnekontseptuaalset mõtlemine,mõtlemist ehk sünteesivõime,sünteesivõimet esineb asiaatidel rohkem kui valgetel. Ta järeldas oma andmetest, et keskmiselt on ameerikaAmeerika aasialased intelligentsemad kui valged ameeriklased. <ref>Encyclopedia of Psychology</ref>
Jenseni kõige rohkem vaidlusi tekitanud töö avaldati 1969. aastal ajakirjas ''Harvard Educational Review,'' ning selle pealkiri oli ''“How Much Can We Boost IQ and Scholastic Achievement?“'' (Kui palju on võimalik parandada IQ-d ja sooritust koolis). Selles järeldati muuhulgasmuu hulgas, et programmid, mis olid välja arendatudtöötatud Aafrika-Ameerika laste IQ tõstmiseks, on läbi kukkunud ning suure tõenäosusega ei olegi seda kunagi võimalik saavutada, sest Jenseni hinnangul oli 80% IQ variatiivsusest määratud geneetilistest faktoritest ningja ülejäänud osa keskkondlikest faktoritest. <ref>"High Impact Science and the Case of Arthur Jensen". 9 October 1978. Retrieved 27 January 2012.</ref>
Jenseni töö pälvis väga palju kriitikat. PealePärast artikli avaldamist toimus suur tudengite protestiaktsioon Jenseni ülikooli tööruumide juures. Kirjastaja ei andnud Jensenile koopiaid oma artiklist, samuti ei lubatud tal vastata oma töö kriitikale.
Ühes hilisemas artiklis väitis Jensen, et tema väiteid on valesti mõistetud ning et ta ei ole kunagi väitnud, et mustanahalistel on loomu poolest madalam intelligents, vaid et sellele leiule ei leidu praegu teaduslikult piisavat põhjendust ning musta- ja valgenahaliste intelligentsustasemete erinevus jääb seega uurimisele avatud küsimuseks. (Jensen, 1981a, p. 213).
 
==Raamatud==
===The g Factor===
''"The g Factor: The Science of Mental Ability"'' (1998) on raamat intelligentsuse üldfaktorist (''g''). Raamat tegeleb ''g'' ajaloo ningja erinevate mudelitega, mis intelligentsust käsitlevad, ning ''g'' bioloogiliste korrelaatide, selle päritavuse ningja praktilise ennustusvõimega.
 
===Clocking the Mind===
''"Clocking the Mind : Mental Chronometry and Individual Differences"'' (2006) tegeleb mentaalse kronomeetriaga ning räägib erinevatest tenikatesttehnikatest, millega saab mõõta aju informatsioonitöötluse kiiruse mõõtmisekskiirust. Jensen väidab, et mentaalne kronomeetria (võrreldes IQ-ga) esindab tõelist vaimse võimekuse loodusteadlikku käsitlust.
 
==Viited==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Arthur_Jensen"