Redaktsioon: 24. september 2015, kell 01:55 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 415 299 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. oktoober 2015, kell 18:25 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 771 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
6. rida: Näiteks võib keha tiirelda ümber [[Galaktika]] keskme või [[Maa (planeet)\|Maa]] ja [[Kuu]] ühise raskuskeskme. [[Kahe keha probleem]]ile vastaval juhul on orbiit [[ringjoon]] või [[ellips]], muudel juhtudel orbiidid ei sulgu, vaid moodustavad spiraalitaolisi keerde. Kolmandate kehade mõju orbiidi kujunemisele saab enamasti määrata nende põhjustatud [[häiritus\|häiritusega]]. Orbiiti [[geomeetria\|geomeetriliselt]] iseloomustavad suurusi -– peatelge, [[ekstsentrilisus]]t, [[orbiidi kalle\|kallet]], sõlmi ja [[apsiid (astronoomia)\|apsiid]]e -– nimetatakse orbiidi elementideks. Tehiskehade orbiite uurib [[astrodünaamika]], looduslike taevakehade omi uurivad [[taevamehaanika]] ja [[stellaardünaamika]]. 19. rida: [[Pilt:STS-130 Endeavour flyaround 5.jpg\|pisi\|300px\|[[Rahvusvaheline kosmosejaam]] Maa-lähedasel orbiidil.]] '''[[Maa-lähedane orbiit\|Maa-lähedased orbiidid]]''' on ~~200~~200–3000 [[km]] ~~kuni 3 000 km~~ kõrgusel. Maa-lähedastel orbiitidel kaitseb [[Maa magnetväli]] [[tehiskaaslane\|tehiskaaslasi]] [[Kosmiline kiirgus\|kosmilise kiirguse]] ja [[päikesetuul]]e eest. Maa lähedal saab teha hea resolutsiooniga pilte, seepärast kasutatakse Maa-lähedasi orbiite [[kaugseire]]ks ja [[kosmoseluure]]ks. Enim kasutatud Maa-lähedane orbiit on [[polaarorbiit]]. Polaarorbiidi [[orbiidi kalle\|kalle]] on 90[[Kaarekraad\|°]] lähedal. Polaarorbiidil satelliit lendab üle [[poolus]]te ja [[ekvaator]]ist risti üle. Satelliidi all maakera pöörleb ja nii on võimalik ilma orbiiti muutmata ära katta kogu maapind. 26. rida: {{vaata\|Geostatsionaarne orbiit}} '''[[Geostatsionaarne orbiit]]''' on 35 786 km kõrgusel asuv 0° [[orbiidi kalle\|kalde]]ga orbiit, millel asuvad tehiskaaslased on Maalt vaadates alati sama koha peal. Satelliidid on ekvaatori kohal ja nende tiirlemisperioodiks on ~24 tundi. ~~Geostatsionaarne~~Üks ~~orbiit~~geostatsionaarse orbiidi plusse on ~~kasulik~~see, sest seal olevate tehiskaaslastega side pidamiseks ei pea antenni suunda muutma. Orbiiti ~~kasutataks~~kasutatakse [[satelliittelevisioon]]i edastamiseks ja [[satelliitside]]ks. ===Keskmised orbiidid=== '''[[Keskmised orbiidid]]''' asuvad madalate Maa orbiitide ja geostatsionaarse orbiidi vahel, umbes 20 000 km kõrgusel. Orbiitidel olevate satelliitide tiirlemisperiood on umbes 12 tundi. Kasutatakse peamiselt [[satelliitnavigatsioon]]i satelliitide ~~jaoks~~, näiteks [[GPS]]-i, [[GLONASS]]-i ja Euroopa [[Galileo (positsioneerimissüsteem)\|Galileo]] satelliitide jaoks. == Selenotsentriline orbiit == {{vaata\|Selenotsentriline orbiit}} Selenotsentriline orbiit on ümber [[Kuu]] tiirleva keha orbiit. Kuu-lähedased orbiibid, mis on vähem kui 100 kilomeetri kõrgusel, on kõige huvipakkuvamad Kuu pinnase uurimisel. Selenotsentrilistel orbiitidel on probleeme orbiidi [[püsivuv\|püsivusega]] ning ainult vähesed "jäätunud" orbiidid võimaldavad ~~pikaajalist~~pikka ~~tiirlemist~~aega Kuu ümber ~~Kuu~~tiirelda. ==Vaata ka== 43. rida: ==Välislingid== [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/14246/Kosmosetehnoloogia.pdf?sequence=1 Kaupo Voormansik -. Orbitaalmehaanika I] [[Kategooria:Taevamehaanika]]

Orbiit: erinevus redaktsioonide vahel