Redaktsioon: 13. märts 2015, kell 17:50 redigeeri 90.191.7.124 (arutelu) →‎Muud riigid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. oktoober 2015, kell 00:14 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 770 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
3. rida: == Venemaa == [[Venemaa]]l on suurvürsti tiitli kasutamine ~~erinevatel~~eri ajaperioodidel märkimisväärselt erinenud. Tiitel võeti esimesena kasutusele [[Kiievi-Vene]] riigis [[10. sajand]]il ja ~~omistati~~anti algselt kõigile [[suveräänsus\|suveräänsetele]] valitsejatele. Esimese suurvürstina on nimetatud legendaarset valitsejat [[Oleg]]i, kes suri kas aastal [[912]] või [[922]]. Kuigi üldlevinud arusaama kohaselt oli suurvürst ikkagi ainult [[Kiiev]]i vürst, kasutasid seda tiitlit ka teised valitsejad, kes ei tunnistanud Kiievi-Vene valitseja ülemvõimu. Kui Kiievi-Vene riik [[12. sajand]]i keskel lõplikult lagunes, läks suurvürsti tiitel üle [[Vladimir-Suzdal]]i valitsejatele. Ka sellel perioodil jätkus olukord, kus suurvürsti tiitlit võis paralleelselt kasutada mitu [[osastisvürst]]i. 9. rida: Venemaa edasise feodaalse killustumise käigus 12.–[[14. sajand]]il hakkasid ennast suurvürstideks nimetama kõik need valitsejad, kellele allusid [[vasall]]idena teised vürstid. Nii kandsid suurvürsti tiitlit [[Tver]]i, [[Rjazan]]i, [[Smolensk]]i, [[Nižgorod]]i, [[Galiitsia-Volõõnia]] ja [[Moskva]] vürstid. [[Moskva Suurvürstiriik\|Moskva vürstiriigi]] tugevnedes 14. sajandil hakati suurvürsti tiitlit kasutama peamiselt seoses selle riigi valitsejaga. Moskva vürst [[Ivan I]] ~~omistas~~võttis endale ametlikult suurvürsti tiitli aastal [[1328]], kui ta tõusis [[Vladimir]]i troonile. Tema järglane [[Semjon Uhke]] ([[1340]]–[[1353]]) hakkas ennast nimetama kogu Venemaa suurvürstiks. Olles koondanud valdava osa Vene vürstiriikidest oma võimu alla, reserveeris Moskva suurvürst [[Vassili III]] [[1521]]. aastal tiitli kasutamise ainuõiguse endale ja oma järglastele. Kui [[1547]]. aastal võttis tollane Moskva valitseja [[Ivan IV]] endale tiitli "[[tsaar]]" (''царь''), säilitas ta täieliku aunimetuse ühe osana ka suurvürsti tiitli. Kui [[Peeter I]] reorganiseeris [[1721]]. aastal Moskva Suurvürstiriigi [[Venemaa Keisririik\|Venemaa Keisririigiks]], sai valitseja põhitiitliks "[[keiser]]" (''император''). Ka nüüd säilis suurvürsti nimetus osana keisri ametlikust tiitlist -– ''"...Kaasani, Astrahani ja Siberi tsaar, Smolenski, Tveri, Vjatka ja teiste maade suurvürst"''. [[18. sajand]]il hakkas suurvürsti (ja suurvürstinna) tiitel edasi kanduma ka valitseva keisri või keisrinna lastele. Lõplikult kinnitas monarhi laste õiguse neid tiitleid kanda keiser [[Paul I]] oma määrusega [[5. aprill]]il [[1797]]. Perioodil 1797–[[1886]] võis suurvürstiks või -vürstinnaks nimetada valitseja järglasi kuni neljanda põlveni, perioodil 1886–[[1917]] teise põlveni.

Suurvürst: erinevus redaktsioonide vahel