I²C: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P teineteise > üksteise (kui osalisi on üle kahe)
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
'''I²C''' ("i-ruut-c" või "i-kaks-c" millele üldiselt viidatakse kui "kahejuhtmeliidesele") on mitme võimaliku ülemaga jadasiin, mis leiutati [[Philips|Philipsi]] poolt ning mida kasutatakse väikese kiirusega [[perifeeria]] seadmete ühendamisel [[emaplaat|emaplaatide]], [[manussüsteem|manussüsteemide]], mobiiltelefonide või muude seadmetega. Alates 2006. aastast ei ole vaja I²C protokolli kasutamiseks litsentsi osta, kuid omandamaks alluva aadressi, peab maksma tasu [[NXP]]-le (varem tuntud kui Philipsi pooljuhtelektroonika divisjon).<ref>[http://www.nxp.com/products/interface_control/i2c/licensing/ I²C Litsenseerimise informatsioonLitsentsimisteave]</ref>
 
== Disain ==
8. rida:
I²C kasutab vaid kahte kahesuunalist [[avatud kollektor|avatud kollektoriga]] ühendust, milleks on andmesiin ja kellatakt. Lisaks omab see ka [[pull-up]] takisteid. Nimetatud liidese pinge on tavaliselt +5 V või +3,3 V, kuigi lubatud on ka muude pingetega süsteemid.
 
I²C näidisdisainil on 7- või 10-bitine (olenevalt kasutatavast seadmest) aadressiruum. Kõige tavalisem kiirus, millega seda siini kasutatakse, on 100 kbit/s standardrežiimis ja 10 kbit/s madala kiirusega režiimis, kuigi on lubatud ka meelevaldselt madalad kiirused. Hiljutised I²C siini redigeerimised on muutnud võimalikuks suurema hulga sõlmede kasutamist ning võimaldanud suuremate kiiruste kasutamist (400 kbit/s kiir-töörežiimkiirtöörežiim, 1 Mbit/s Kiirkiirtöörežiim töörežiim pluss-isplussis ja 3,4 Mbit/s kiireimas töörežiimis).
 
Tuleb silmas pidada, et andmevahetuskiirused, mida eespool mainiti, on infovahetus ülem- ja alamseadmete vahel ning ilma taktivenituseta või muude riistvara kulutusteta. Protokolli kulutuste alla kuuluvad alama aadress ja mõni kord ka [[register|registri]] aadress alam-seadmes, samamoodi ka baidi [[ACK/NACK]] bitid. Sellest tulenevalt on kasutaja kasuliku andmemahu kiirus väiksem kui seadmete vahel toimuv suhtluskiirus. Näiteks kui iga suhtlus alamseadmega lubaks saata vaid ühte baiti infot saaksime kasuliku infovahetuskiiruse vaid poole seadmete vahelisest suhtluskiirusest.