Evolutsiooniõpetus: erinevus redaktsioonide vahel

Evolutsiooniline bioloogia kui teadus sai alguse 24. novembril [[1859]], kui ilmus [[Charles Darwin]]i teos "Liikide teke", kus ta oli kokku pannud esimese tõese ja sidusa teooria eluslooduse arenemisest selliseks, nagu see on nüüd.<ref name="Campbell">Neil A. Campbell, "Biology 3rd Edition", The Benjamin/Cummings Publishing Company,Inc., 1993</ref>

 

 

Evolutsiooniõpetus on üldisem mõiste kui '''evolutsiooniteooria''' – ajaloolise protsessi kohta ei pruugigi mitmete bioloogide (näiteks [[Henni Kallak]]u) meelest üldine teooria võimalik ollagi. Teisalt võib evolutsiooniõpetust vaadata kui evolutsiooniteooriate kogumit. Vahel käsitletakse neid mõisteid ka [[sünonüüm]]idena.

 

#Evolutsioon ise on lihtne seisukoht, et organismide ja nende sugupuude omadused muutuvad ajas. See algne idee ei olnud Darwini enda oma, kuid tema kogus ja süstematiseeris küllalt tõendeid, et ülejäänud bioloogid teooriat tunnistaksid.

#Gradualism on Darwini idee sellest, et erinevused absoluutselt erinevate organismide vahel on tekkinud astmeliselt vahelduvate vormide abil aja jooksul.

#Populatsiooniline muutus on Darwini tees, et evolutsioon toimub läbi erinevate päritavate muutuste [[populatsioon]]is.

==Evolutsiooniõpetus pärast Darwinit==

Kuigi Darwini teooriad olid vastuolulised, siis 1870. aastateks oli enamik teadlasi ühise eellase teooria omaks võtnud. Sellest tulenevalt peetaksegi 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algust [[paleontoloogia]] ja võrdleva [[morfoloogia]] ning võrdleva [[embrüoloogia]] hiilgeajaks, mille jooksul koguti informatsiooni evolutsioonist üldiselt, uuriti [[fossiil]]e ning vaadeldi seoseid erinevate liikide vahel. See konsensus ei laienenud aga Darwini loodusliku valiku ideele, niisiis kuuskümmend aastat pärast "Liikide tekke" avaldamist loobusid teadlased loodusliku valiku teooriast ja rajasid mõningaid, mis seda asendada võiksid.

*Ortogenistid väitsid, et liigid muutuvad oma arengus hüppeliselt mingisuguse eesmärgi poole, olgu selleks kas või väljasuremine. Keegi selle ideoloogia pooldajatest aga ei suutnud välja pakkuda sobivat mehhanismi, mida mööda protsess käima peaks.

*Mutatsionistid väitsid, et [[mutatsioon]]i käigus võivad tekkida absoluutselt uued [[fenotüüp|fenotüübid]], sellised mutantvormid viivad uute liikide tekkimiseni ja seetõttu ei ole tarvis looduslikku valikut, et mõista liikide teket. Mutatsionistide ideid edendas ka [[Hugo de Vries]], üks teadlastest, kes taasavastas Mendeli märkmed, ja [[Thomas Hunt Morgan]]. Viimane mutatsionist oli [[Richard Goldschmidt]], kes keeldus uskumast, et evolutsiooniline muutumine liigi sees on ideoloogiliselt samasugune kui liikide tekkimine teisest liigist.<ref name="Douglas J. Futuyama">Douglas J. Futuyama, "Evolution", Sinauer Associates, Inc., 2005</ref>

 

==Moodne süntees==

 

Esmalt uuris geneetilist muutlikkust ja muutusi looduslikes populatsioonides vene teadlane [[Sergei Tšetverikov]] ning tema tööd jätkas [[Theodosius Dobžanski]]. Teoses "Liikide geneetika ja teke" ("Genetics and the Origin of Species", 1937) tutvustas Dobžanski oma ideid bioloogidele, mõjutades neid baasteadmistega geneetikast ja evolutsioonist. Moodsa sünteesi teooria edendamisele aitasid veel kaasa zooloog [[Ernst Mayr]]i "Liikide süstemaatika ja pärinemine" ("Systematics and the Origin of Species", 1942), [[Bernard Rensch]]i "Evolutsioon kõrgemal kui liigid" ("Evolution Above the Species Level", 1959), botaanik [[G. Ledyard Stebbins]]i "Taimede muutumine ja evolutsioon" ("Variation and Evolution of Plants", 1950) ja paleontoloog [[George Gaylord Simpson]]i "Evolutsiooni kiirus ja viis" ("Tempo and Mode in Evolution", 1944). Nende teadlaste tööde suurimad erinevused seisnesidki selles, kuidas mutatsioonid, [[rekombinatsioon]]id, [[looduslik valik]] ning teised protsessid, mis toimuvad liigisiseselt ([[mikroevolutsioon]]), on seotud uute liikide tekke ja pikaajalise evolutsiooniga ([[makroevolutsioon]]).<ref name="Douglas J. Futuyama">Douglas J. Futuyama, "Evolution", Sinauer Associates, Inc., 2005</ref>