|
'''Kujutluskaart''' (e '''kognitiivne kaart''' e '''mentaalkaart''') on kaart, mis sisaldab kõiki inimesele olulisi andmeid keskkonnast. Kujutluskaart ise on talletatud meie ajju. Mõistet kasutas esimest korda 1948. aastal [[ Edward C. Tolman]], kes uuris keskkonda ja selle kujutamist.<ref name="Tolman">Tolman, E.-C. (1948). Cognitive maps in rats and men. Psychological Review, 55, 189-208.</ref> Esmalt tajutakse ümbritsevat maailma, tõlgendatakse ja väärtustatakse nähtusi, seejärel tekib teadvusesseteadvusse kujutluspilt. Kujutluskaart on maailmapildi ja isikliku maailmatunnetuse kartograafiline esitlus.<ref>. Gould, P., White, R. (1974). Mental Maps. New York: Penguin Books.</ref><br />
=== Paralleelkaardi teooria ===
On asitõendid väiteleVäite, et hipokampuses paikebpaikneb kaks kujutluskaarti (ehk paralleelkaardid), kohta on ka tõendeid. Esimene kaart on navigeerimiskaart, kus on keskkond, milles paiknevad nähtud-kogetud kallakud, nurgad, rajad. Esimene kaart põhineb vektorandmetel, mis loovad umbkaudse tasapinnalise [[Kaart (kartograafia)|kaardi]] keskkonnast, mille kohta kujutluskaart on talletunud. Teine kaart paralleelkaardi teoorias on skeem, mis töötab välja positsioneerimise millegi suhtes. Teisel kaardil on talletatud kindlad objektid või maamärgid ja nende umbkaudne asukoht keskkonnas. Selle tulemusel tekib teine tasapinnaline kaart keskkonnast. Seega kujutluskaart moodustub nende kahte eraldiseisva kaardi kokkupanemisel.<ref name="Jacobs" />
== Kujutluskaardi loomine ==
Eesti geograafias on kujutluskaartide temaatika rohkem tähelepanu leidnud alates 1993. aastast.<ref name="Kiis" /> Esimeses kognitiivsete kaartidega seotud uurimuses käsitleti õpilaste ettekujutust Euroopast. Õpilased pidid joonistama Euroopa kaardi ning märkima sellele võimalikult palju kohanimesid. <ref name="Mall" />
Esimene uurimistöö kujutluskaartidest Eestimaa kohta viidi esmakordselt läbi 1994. aastal 6. ja 9. klassidesklassi õpilaste seas. Läbi viidud uurimuse eesmärgiks oli teada saada, kuidas uurimuses osalevad kooliõpilased kujutavad Eestimaad kaardil ning kui hästi või halvasti nad tunnevad Eesti kohanimesid. Uurimuses osalesid [[Tartu|Tartu]], [[Ülenurme|Ülenurme]], [[Kuuste]], [[Luunja|Luunja]], [[Vinni-Pajusti]] ja [[Pärnu|Pärnu]] koolide õpilased. Õpilastel paluti joonistada Eesti kontuur ning kanda sellele mälu järgi kõik kohanimed, mida nad teavad. Kaartide joonistamine toimus kahes etapis: sügisel ja kevadel. Sügisel analüüsiti 425 õpilase kaarte ja kevadel tegid kordustöö 118 õpilast. Kõige täiuslikumaks osutus kaart, millele oli kantud 96 kohanime. Parematele kujutluskaartidele oli märgitud 36–96 kohanime. Kõige nõrgemal tööl oli märgitud vaid 10 kohanime.<ref name="Mall" />
Järgmine samalaadesamalaadne uuring kujutluskaartidest Eestimaa kohta viidi läbi aastal 2009. aastal neljas Eesti koolis. Teistkordsel uuringu läbiviimisel selgus, et Eesti kontuuri joonistamises on õpilastel üsna kesised teadmised. Eestis asuvaid paikasid märgiti kaardile keskmiselt 28 nimetust. Maksimaalselt märgiti 90 kohanime ning minimaalselt 5. Võrreldes 1994. aastaga oli õpilaste 2009. aasta kujutluskaart tagasihoidlikum. Kui 1994. aastal oli minimaalne kohanimede arv 10, siis 2009. aastal oli see arv 5. Samamoodi oli ka maksimaalse kohanimede arvuga, kui 1994. aastal oli maksimaalne kohanimede arv 96, siis 2009. aastal oli see 90. Varasemas uuringus ilmnes tendents, mille järgi Eestit kaardistatakse paremini.<ref name="Mall" />
== Viited ==
|
