Redaktsioon: 16. juuni 2015, kell 10:29 redigeeri Elvim (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5107 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. oktoober 2015, kell 01:56 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
2. rida: '''Lahutusmeetodid keemias''' hõlmavad mitmesuguseid protseduure ja protsesse, mida kasutatakse ainete segu komponentide üksteisest eraldamiseks. Ainete lahutamine põhineb komponentide [[aine omadused\|füüsikaliste või keemiliste omaduste]] erinevustel. Vastavalt valitakse lahutamisprotseduur. Ainete lahutamine on [[massi ülekanne\|massi ülekande]] protsess. Praktikas tuleb tihti eraldada individuaalne puhas komponent looduslikust või sünteetilisest produktist, kui see kujutab endast ainete segu või sisaldab lisandeid. Lahutamisprotsessi mahukus võib olla mikrogrammidest tonnideni olenevalt eesmärgist: keemiline analüüs, laboratoorne preparaat või tööstuslik tootmine. Näiteks [[nafta\|toornafta]] töödeldakse saamaks eriotstarbelisi fraktsioone: gaasilised [[süsivesinikud]], [[bensiin]], [[diislikütus]], [[määrdeõli]]d, [[asfalt]]. ~~Mehhaanilised~~Mehaanilised lahutusmeetodid on tavaliselt eelistatavamad, ~~olles~~kuna need on kiiremad ja odavamad, kuid mitte alati rakendatavad. Paljudel juhtudel tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks kasutada erinevate meetodite kombinatsioone. Ainete keemiline muundamine [[selektiivne reaktsioon\|selektiivses keemilises reaktsioonis]] või [[derivatiseerimine\|derivatiseerimisreaktsiooni]] kaudu osutub efektiivseks juhul, kui moodustuvad esmastest erinevate omadustega ühendid, nii et neid on võimalik lahutada mingi ~~mehhaanilise~~mehaanilise või füüsikalis-keemilise meetodiga. Näiteks reaktsioon ühe komponendi sademesse viimiseks, seejärel eraldamine [[filtrimine\|filtrimisega]] ja [[kuivatamine]]. Lahutusmeetodid on ühtlasi ka [[ainete puhastamine\|ainete puhastamise]] meetodid. Puhastamiseks on tihti vajalik teatud protseduure korrata mitmekordselt. Suure efektiivsusega lahutusmeetodid on näiteks mitmed [[kromatograafia\|kromatograafilised]] ja [[fraktsioneeriv destillatsioon\|fraktsioneeriva destillatsiooni]] meetodid, kus loendamatu arv kordi korduvad esimesel juhul ainete [[sorptsioon]] ja [[desorptsioon]] ning, teisel juhul, [[aurustumine]] ja [[kondensatsioon]]. Mitmekordne tahke materjali ekstraktsioon lahustiga toimub [[Soxhleti ekstraktor]]is. ==~~Enamkasutatavad~~Kasutatavamad lahutusmeetodid== ===~~Mehhaanilised~~Mehaanilised=== [[Nõrutamine]] ehk [[dekanteerimine]] – vedeliku äravalamine nõu põhja settinud sademelt [[Filtreerimine]] – tahke faasi eraldamine vedelfaasist filterkihil 24. rida: *[[absorptsioon]], [[adsorptsioon]], [[kemosorptsioon]] [[Aurustamine]] – [[solvent\|solvendi]] ära aurustamine [[keemistemperatuur]]ist madalamal temperatuuril [[Destillatsioon]] ~~–vedelike~~– vedelike lahutamine keetmise ja auru [[kondensatsioon\|kondenseerimise]] teel vastavalt ainete keemistemperatuurile [[lihtdestillatsioon\|liht-]], [[vaakumdestillatsioon\|vaakum-]], [[veeaurudestillatsioon\|veeauru-]], [[aseotroopne destillatsioon\|aseotroopse-]] jm destillatsiooni meetodid [[Elektroforees]] – laetud osakeste (ka [[kolloidlahus\|kolloidosakeste]]) erineva kiirusega liikumine vedelikus või geelis [[elektriväli\|elektrivälja]] mõjul [[katood]]ile või [[anood]]ile [[kapillaarelektroforees]] -– töölahus ([[elektrolüüt]], [[puhverlahus]]) on kapillaaris, millele rakendatakse [[kõrgepinge]], kasutatakse [[analüütiline keemia\|analüütikas]] [[geelelektroforees]] -– meetod [[biomolekul]]ide ([[DNA]], [[RNA]], [[valgud]]) eraldamiseks pikkuse, laengu või [[konformatsioon]]i järgi polümeerses [[geel]]is [[Ekstraheerimine]] – tahkete või vedelate ainete segust ühe või mitme komponendi eraldamine selektiivse [[lahustuvus]]e alusel (näiteks [[Soxhleti ekstraktor]]is); tööstuses kasutatakse [[leostamine\|leostamist]] vee või vesilahusega pesemine -– enamasti [[keemiline süntees\|sünteesiproduktide]] pesemine veega või muu [[lahusti]]ga või happelise või aluselise [[lahus]]ega; sisuliselt on see [[ekstraktsioon]]iprotsess [[ülekriitiline fluidum\|ülekriitilise fluidumiga]] ekstraktsioon (SFE), näiteks [[ülekriitiline süsinikdioksiid\|ülekriitilises olekus süsinikdioksiidiga]] (ülekriitiliste lahustitega saadud ekstraktid erinevad klassikaliste ekstraktsioonimeetoditega saaduist) ultraheli-toetatud ekstraktsioon [[Fraktsioneeriv destillatsioon]] või [[rektifikatsioon]] – efektiivne vedelike lahutamine [[destillatsioonikolonn\|fraktsioneerimis-]] või [[rektifikatsioonikolonn]]iga, milles toimub paljukordne [[aurustumine]] ja [[kondensatsioon]] [[Fraktsioneerimine\|Fraktsioneeriv]] jahutamine ehk fraktsioneeriv külmutamine -– gaasisegude lahutamiseks [[Kristallisatsioon]] ([[ümberkristallimine]]) – produkt viiakse tahkeks jahutamisel või lisatakse aine, mis vähendab produkti lahustuvust [[Kromatograafia]] – segu komponentide lahutamine paljukordse [[sorptsioon]]i ja [[desorptsioon]]i tingimustes [[kolonnkromatograafia\|kolonn-]], [[planaarkromatograafia\|planaar-]], [[gaasikromatograafia\|gaasi-]], [[kõrgsurve vedelikukromatograafia\|vedeliku-]], [[ioonivahetuskromatograafia\|ioonivahetus-]], [[afiinsuskromatograafia\|afiinsus-]], [[geelkromatograafia\|geel-]] jt kromatograafilised lahutusmeetodid on laialdaselt kasutatavad valdavalt analüütikas [[Sublimatsioon]] – kergeltlenduva tahke aine muutumine gaasiliseks ilma vahepealse vedela olekuta * [[Väljasoolamine]] -– [[sool]]a lisamine [[lahus]]ele, et täielikumalt eraldada [[hüdrofoobsus\|hüdrofoobsete]] [[orgaanilised ühendid\|orgaaniliste ühendite]] kiht ===Keemilised muundamised=== 46. rida: [[Derivatiseerimine]] – ühendite [[funktsionaalrühm]] asendatakse teise sobivaid omadusi andva rühmaga [[Ioonreaktsioon]]e kasutatakse [[lahus\|lahustunud]] komponentide [[sadestamine (keemia)\|sadestamiseks]] mittelahustuvate [[soolad]]ena. Ioonivahetus vaikusid ([[ioniit]])e kasutatakse puhta vee saamiseks [[sadestamine (keemia)\|Sadestamine]] -– kui keemilises reaktsioonis [[reagent\|reagendiga]] tekib [[lahustuvus\|lahustumatu või vähelahustuv]] aine [[Elektrolüüs]] - – ühendite lagundamine elektrivoolu toimel; näiteks vee elektrolüüs [[hapnik]]uks ja [[vesinik]]uks [[Tuhastamine]] ehk [[põletamine]] ehk [[mineraliseerimine]] on [[analüütiline keemia\|analüütilises keemias]] [[anorgaanilised ühendid\|anorgaaniliste komponentide]] (jäägi) eraldamine proovist kõrgel [[temperatuur]]il Loodusliku tooraine keemiline muundamine (tihti kuumutamine) eesmärgiga saada vajalikud (lagu)produktid; näiteks [[raud\|raua]] sulatamine maagist, [[lubi\|lubja]]kivi põletamine, [[põlevkivi]] [[utmine]] jm.

Lahutusmeetodid: erinevus redaktsioonide vahel