Kõrgkoolide pingerida: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}{{ToimetaAeg|kuu=november|aasta=2008}}
'''Kõrgkoolide pingerida''' on nimekiri [[kõrgkool]]idest ja [[ülikool]]idest, mis on järjestatud mingite kriteeriumitekriteeriumide järgi. Pingeread võivad sisaldada ka subjektiivseid hinnanguid, statistikat või ka [[uuring]]uid [[õppejõud]]ude, üliõpilaste, potentsiaalsete üliõpilaste ja muude isikute hulgas. Pingeread on tihtipeale koostatud vastavalt üliõpilaste ja nende vanemate hinnangutest tulevikule.
 
Peale [[institutsioon]]ide hindamise järjestatakse omavahel ka õppeprogramme, [[õppejõud]]e jms. Pingeridasid võivad koostada nii ajakirjandusväljaanded kui ka haridusteadlased jm.
8. rida:
 
== Erinevad pingeread ==
===The Times Higher Education - QS World University Rankings===
Ajaleht "Times Higher Education" on [[Inglismaa]] ajakiri, mille kord aastas koostatud pingerida ''[[THES - QS World University Rankings]]'', reastab omavahel 500 maailma parimat ülikooli.<ref>[http://www.topuniversities.com/worlduniversityrankings/ the QS rankings]</ref> Muude pingeridadega võrreldes on seal eespool rohkem Inglismaa ja vähem USA kõrgkoole. Pingerida ''THES - QS ranking'' on samuti kritiseeritud, kuna see baseerubpõhinevat liialtliigselt üle 3000 erineva alaeriala õppejõu ja akadeemiku hinnangule.<ref name=prmethodology>[http://www.topuniversities.com/worlduniversityrankings/university_rankings_news/article/methodology_the_peer_review/ Peer Review Methodology]</ref>
Pingerea koostamisel on vastavad kaalud:
*Akadeemikuteakadeemikute hinnang (40%)
*Töötajatetöötajate värbajate hinnang (10%)
*Rahvusvahelisterahvusvaheliste õppejõudude osakaal (5%)
*Rahvusvahelisterahvusvaheliste üliõpilaste osakaal (5%)
*Õppejõudõppejõud/üliõpilaste suhe (20%)
*Tsiteeringutetsiteeringute/õppejõudude suhe (20%).
 
Selle pingerea 2008. aasta 5 esimest ülikooli olid: [[Harvard University]], [[Yale University]], [[University of Cambridge]], [[Oxfordi Ülikool]], ja [[California Tehnoloogiainstituut]].
 
===Akadeemiline maailma ülikoolide pingerida===
Enim avaldatud pingerida on '''Academic Ranking of World Universities''' ([http://www.shanghairanking.com]), mida annab välja [[Shanghai Jiao Tong University]]. See on laiaulatuslik Hiina projekt, mis soovib pakkuda sõltumatut pingerida maailma ülikoolidest, et mõõta Hiina ülikoolide vahet "maailmatasemel" ülikoolidega. Selle pingerea tulemusi on tihti tsiteerinud ka ''[[The Economist]]'' ajakiri maailma ülikoolide pingereast rääkides [http://www.economist.com/displaystory.cfm?story_id=4339960].
 
Peamise kriitikana on sellele pingereale ette heidetud liigset kallutatust [[Loodusteadused|loodusteaduste]] suunal võrreldes muude teemadega ingliskeelsetes teadusajakirjades. Selle tõenduseks on pingerea kriteeriumitessekriteeriumidesse lülitatud ajakirjades ''Science'' või ''Nature'' (mõlemad on ingliskeelsed loodusteadusajakirjad), Nobeli auhinna võitjad (milles on samuti ülekaalus loodusteadused) ja matemaatikute auhinna "Fields Medal" omanikud.
 
[[2008]]. aastal oli selle pingerea esiviisik: [[Aarhus University]], [[Arizona State University]], [[Australian National University|Austraalia Riiklik Ülikool]], [[Boston University]], [[Brown University]].
 
Pingerea koostamisel on vastavad kaalud:
* Vilistlastevilistlaste saadud Nobeli auhinnad ja Fields Medalid 10%
* Töötajatetöötajate saadud Nobeli auhinnad ja Fields Medalid 20%
* kõrgelthinnatud uurimustööde tegijad 21 erineva teema kategooriates 20%
* ajakirjades "Nature" ja "Science" avaldatud artiklid 20%
* Science Citation Index, Social Sciences Citation Index ja Arts and Humanities Citation Index 20%
* Akadeemiliseakadeemilise saavutustaseme (vastavalt eelmistele näitajatele) suhe institutsiooni eelarvesse 10%
 
===Newsweek===
Augustis 2006 avaldas USA ajakiri [[Newsweek]] pingerea 100 maailma parimastparima ülikoolistülikooli pingerea, kasutades kahte eelnevalteespool kirjeldatud pingerida ja lisades sellele ülikooli raamatukogus olevate raamatute jms arvu.<ref>[http://web.archive.org/web/20060820193615/http://msnbc.msn.com/id/14321230/site/newsweek/ ''The Top 100 Global Universities - 2006''] Retrieved, 15. august 2008.</ref>
 
===Veebimeetrika===
Cybermetrics Lab (CINDOC), mis on Hipaania Riikliku uuringukeskuse (CSIC) osakond, pakub infot üle 4 tuhande ülikooli pingereast, mis baseerubpõhineb ülikoolide internetiavalikel kodulehekülgedelekodulehtedel ([http://www.webometrics.info/ webometrics]). Ühegi Eesti kõrgkooli veebilehekülgeveebilehte Euroopa 100 ülikooli pingereas seisuga juuli 2008, ei ole.
 
VeebrimõõdikusVeebimõõdikus on üle 15 tuhande000 ülikooli üle kogu maailma. Uuringut alustati 2004. aastal ja see baseerubpõhineb kombineeritud indikaatoritelenäitajatel, mis arvestavadvõtavad lehekülgedearvesse sisugakodulehtede sisu ja ka välislinkide arvugaarvu. Pingerida uuendatakse jaanuaris ja juulis. Selline pingerida näitab, kuivõrdkui oluliseks peab ülikool oma interneti kodulehekülgekodulehte.
 
Selles pingereas on viis esimest: [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut]] ([http://mit.edu/ mit.edu]), [[Stanfordi Ülikool]] ([http://stanford.edu/ stanford.edu]), [[Harvardi Ülikool]] ([http://www.harvard.edu/ harvard.edu]), [[Pennsylvania Osariigi Ülikool]] ([http://www.psu.edu/ psu.edu]) ja [[California Ülikool Berkeley's]] ([http://berkeley.edu/ berkeley.edu]).
 
==Viited==
49. rida:
 
==Välislingid==
* [http://www.paked.net/higher_education/rankings/rankings.htm Paked - THES World University Rankings 2007]
* [http://www.timeshighereducation.co.uk/ TIMES Higher Education -ametlik officialveebisait website(inglise keeles)]
* [http://www.webometrics.info/ Webometrics Ranking of World Universities 2008]
* [http://www.shanghairanking.com/ARWU2008.html SJTU Ranking]