Majanduse restruktureerimine: erinevus redaktsioonide vahel

Kuni linnades vähenevad sekundaarse ehk tööstussektori töökohtade arv ning samas kasvavab erinevate teenuste arv, siis sotsioloog Saskia Sasseni väitel toimub sotsiaalse hierarhia laienemine, mille käigus suureneb tööhõive kõrge kvalifikatsiooni ja kõrge palgaga professionaalsete töökohtadel kõrvuti veel tihedamalt suureneva madala palga ja oskustöölisi mitte nõudvatel töökohtadel, mis tavaliselt on täidetud immigrantide ja vähemusrahvuste poolt.<ref name="Sassen 1990">Sassen 1990</ref> Lõpuks kujuneb selle toimel palgastruktuuris välja „puuduv keskmine“.<ref name="Musterd & Ostendorf 1998">Musterd & Ostendorf 1998</ref> Nii mõnigi sellise sotsiaalse polariseerumisega kaasnev probleem on näiteks vaesete, mustanahaliste ja mehhiklaste suurenev kontsentratsioon USA linnades. Samal ajal tulevad esile eristatavad sotsiaalsed vormingud nagu näiteks alamklass, varimajandus.<ref name="Sassen 1990"/> Lisaks sellele jätab taanduv tööstussektor endast maha endised töötajad, kes peavad nüüd globaalse majanduse kapitali väljavoolu tõttu taluma kroonilist töötust, majanduslikku ebakindlust ja stagnatsiooni.<ref name="Logan & Swanstrom 1990">Logan & Swanstrom 1990</ref> Samuti vähenevad ka tööstussektori palgad ametiühingutesse kuulumis näitajad. Veel üks kvalitatiivne dimensioon hõlmab feminisatsiooni, kuna aina rohkem ja rohkem naisi astub tööturule ning tihti just teenindussektoris. <ref name="Sassen economic restructuring">Sassen, Saskia.,Economic Restructuring and the American City. 1990</ref>

Lisaks sellele, sotsioloog, William Julius Wilson leiab, et tänu deindustrialiseerimisele on veel enam sügavnenud töötus vaeses mustanahaliste kogukonnas, mis korreleerub omakorda üksikemade majapidamiste hulga suurenemisega, suure enneaegse suremuse ning suureneva vangistuste arvudega mustanahaliste meeste arvestuses. Kui priviligeeritumadprivilegeeritumad afroameeriklased suudavad liikuda sotsiaalses hierarhias kõrgemale läbi võrdsete võimaluste omandades haridust ja leides tööd, siis vähem andekad, vähem haritud afroameeriklased jäävad maha. See põhjustab kasvava klassistumise mustanahaliste kogukonnas, mida rõhutab omakorda globaalse majanduse restruktureerimine ilma valitsusepoolse abita neile, kes on ebasoodsas olukorras. Wilson mainib ka seda, et mustanahalise keskklassi lahkumisega siselinna naabruskondadest nõrgeneb ka informaalne tööhõive informatsiooni võrk. See isoleerib vaesed, siselinna elanikud tööturult, mis omakorda suurendab töötuse, toetustest sõltuvuse ja füüsilise isoleerituse kontsentratsiooni piirkonnas. <ref name= Wilson. "Declining Race.">Wilson, William J., The Declining Significance of Race: Blacks and Changing American Institutions. 1980<nowiki></ref></nowiki> <ref name="Wilson Truly Disadvantaged">Wilson, William J., The Truly Disadvantaged: the Inner City, the Underclass, and Public Policy. 1987</ref>

Linnade majandused üle kogu maailma liikusid üle kaupade tootmiselt teenuste pakkumisele. Läbimurded nii transpordis kui kommunikatsioonis muutsid industriaalse kapitali palju liikuvamaks. Peagi tulid esile kvartenaarsed ehk tootmise teenused kui neljas majandussektor, kus rutiinsed madalapalgalised teenused liikusid väiksema kuluga aladele ning kõrgema tasemega korporatiivsed teenused koondusid linnadesse. Need tehnoloogilised murrangud tõid endaga kaasa muutuseidmuutusi institutsionaalses korralduses silmapaistvate suurte korporatsioonide, liidetud äri- ja finantsteenuste, mittetulundusühingute ja avaliku sektori ettevõtete näol. „Maailmalinnad“, näiteks [[New York]] ja [[London]], said rahvusvahelise finantsi ja korporatsioonide peakorteriteks, pakkudes nii rahvusvahelist valuutavahetust kui ka välismaist pangandust ja kaubavahetust. Teistest linnadest said regionaalsed madalapalgalise tootmise peakorterid. Kõikides nendes linnades kasvas korporatiivne kompleks, pakkudes pangandust, kindlustust, reklaami, õigusabi ja muid teenindavaid funktsioone. Majanduslik restruktureerimine lubas turgudel kasvada regionaalsetest riiklikule tasandile ning riiklikult rahvusvahelisele tasandile. <ref name="Noyelle City Transformation">Noyelle, Thierry J. and Stanback, Thomas M., Jr., The Economic Transformation of American Cities. 1984</ref>