Araali meri: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
29. rida:
Araali meri on aegade jooksul kandnud mitmeid nimesid. [[Aleksander Suur]]e ajal kutsuti järve Amudarja endise nime (vanakreeka nimi ''Oxos'') järgi Oxose järveks. Esimesed kirjalikud andmed Araali mere kohta pärinevad 9.–11. sajandist, mil veekogu kutsuti [[Horezm|ajaloolise riigi]] järgi Horezmi järveks.<ref name="kungrad"/>
Sõna ''aral'' pärineb [[türgi keel]]est, mis tõlkes tähendab saart. 17. sajandil kutsuti selle nimega ühte Amudarja [[delta]]s asuvat saart. Hiljem laienes nimi kogu deltale ja järvele. Nimetust Araali meri kasutati esmakordselt Vene päritolu kaardil aastal 1697. Enne seda
== Ajalugu ==
35. rida:
=== Vanus ===
[[Pliotseen]]i-eelsel perioodil oli Araali mere piirkonnas suurem veekogu, mis oli ühenduses [[Kaspia meri|Kaspia merega]]. Järgnenud [[ajastik]]el toimus veekogude
Araali mere geoloogiline vanus pole kuigi suur – arvestuslikult ligi 140 000 aastat. [[Neogeen]]i [[ajastu]]l moodustusid [[Tektoonilised liikumised|tektooniliste liikumiste]] tulemusena suurel [[Turaan]]i madalikul kolm nõgu: Horezm, Sarygamyş ja Araal. Sellel perioodil voolas [[Amudarja]] jõgi läbi Karakumi kõrbe Kaspia merre. Umbes 70 000 aastat tagasi pööras jõgi põhja poole ning tungis Horezmi nõkku, kus moodustus suur järv. Aja jooksul täitus järv [[sete]]tega ning selle asemele moodustus jõeharudega [[tasandik]]. Hilis[[pleistotseen]]is (10 000 – 12 000 aastat tagasi) pöördus Amudarja läände ja jõudis [[Sarygamyşi nõgu|Sarygamyşi nõkku]], muutes selle [[Sarygamyşi järv|järveks]]. Ligi 4000 aastat tagasi pöördus Amudarja põhja ja jõudis Araali nõkku, kuhu samal ajal voolas ka [[Sõrdarja]] jõgi. Kahe [[Kesk-Aasia]] suurima jõe vete ühinemisel moodustus suur Araali järv, mis piirnes läänes Üstirti platooga, lõunas [[Karakum (Türkmenistan)|Karakumi]] ja [[Kõzõlkum]]i kõrbega, idas [[Betbakdala]] kõrbe ja [[Karatau (Tian Shan)|Karatau]] mäestikuga ning põhjas [[Ülken Borsõk]]i ja [[Araali Karakum]]i kõrbega.<ref name="kungrad"/>
43. rida:
== Järve olukord 20. sajandi keskel ==
Järve veetase püsis
Enne järve kuivamise algust ja soolsuse suurenemist oli Araali meres [[riimvesi]]. Järv polnud kuigi sügav (keskmine sügavus 16 m<ref name="Dukhovny"/>) ning selle põhjas oli rikkalikult [[muda]] ja [[orgaaniline aine|orgaanilist ainet]]. Pea kogu rannikupiirkond oli kaetud rohke taimestikuga, näiteks Sõrdarja ja Amudarja mitmekesised ja suured [[ökosüsteem]]id olid omavahel ühendatud liigirikaste [[märgala]]dega. Araali mere ökosüsteem oli üsna produktiivne, kuigi [[plankton]]i ja [[zoobentos]]e taksonoomiline mitmekesisus polnud kuigi suur. Araali meri oli asustatud [[Magevesi|magevee]] [[Mageveekalad|kalafaunaga]], kes oli kohastunud eluks [[riimvesi|riimvees]] ning käis kudemas mageveelistes jõgedes.<ref name="ecoregion"/>
188. rida:
Kui 1960. aastal oli järve pindala 67 499 ruutkilomeetrit, siis 2011. aastal on pindala hinnanguliselt kahanenud 12 130 ruutkilomeetrile.<ref name="disaster"/> 2014. aasta augustis tehtud satelliitfotod näitasid, et Suur-Araal oli täielikult ära kuivanud. <ref>[http://www.spiegel.de/wissenschaft/natur/aralsee-ostbecken-erstmals-seit-mittelalter-ausgetrocknet-a-994012.html Satellitenbild der Woche: Ostbecken des Aralsees erstmals seit Mittelalter trocken], Spiegel Online, 27.09.2014</ref>
Väike-Araali püütakse säilitada. Oktoobris [[2003]] teatas Kasahstani valitsus plaanist rajada [[betoon]]ist [[tamm (ehitis)|tamm]] Araali mere kahe poole vahele, et tõsta Väike-Araali veetaset ja vähendada selle soolsust. Tamm valmis 2005. aastal ja on varustatud [[lüüs]]iga, mille abil saab üleliigset vett lasta Suur-Araali. Aasta
Suur-Araal on rahanappuse tõttu saatuse hooleks jäetud. Selle kuivamisel on jäänud järele hiiglaslikud pragunenud soolatasandikud, millelt tugevad tuuled kannavad soola, liiva ja tolmu segu kuni 500 km, teistel andmetel kuni 1500 km <ref name="marshruty"/> kaugusele. Soola- ja tolmutormid mõjutavad kogu Araali mere ümbruskonda, kuid kõige rohkem kannatab põhja- ja kirdetuulte tõttu Amudarja jõe delta.<ref name="disaster"/> Piirkonnas muutuvad talved külmemaks ja suved kuumemaks. Nende tagajärgede leevendamiseks püütakse muuhulgas istutada
Araali mere ja seda toitvate jõgede [[delta]]de [[ökosüsteem]]id on peaaegu hävinud. Põhjuseks on suurelt osalt soolsuse tunduv tõus. Kõige rohkem on kannatanud Amudarja jõe delta. Sõrdarja delta on paremini vastu pidanud, kuid kahjustused on siiski märkimisväärsed.<ref name="disaster"/>
216. rida:
=== Kalatööstus ===
Araali mere majandust võis 20. sajandil siduda eelkõige kalatööstusega. Järve rannikupiirkonnas töötas 12 kalatehast, neist 2 tegelesid kalakonservide tootmisega.<ref name="centralasia"/> Väljapüük järvest ulatus aastas 40 000 – 50 000 tonnini. 1960. aastatel andis Araali järv 13% [[NSV Liit|NSV Liidu]] siseveekogude aastasest väljapüügist. Tähtsaimate püütavate kalaliikide hulka kuulusid: ''[[Barbus barbus]]'', [[latikas]], [[sasaan]], ''[[Chalcalburnus chalcoides]]'', [[vobla]] (''Rutilus caspicus''), [[koha]] ja [[tõugjas]], kes moodustasid 80% kogu väljapüügist. Hinnatud, kuid samas haruldased olid veel [[araali lõhe]] ja [[šipp]] (''Acipenser nudiventris''). Järve kuivamisel soolsus suurenes ja kalad hakkasid järvest kaduma. 1980. aastate alguses langes väljapüük 14 000 tonnini
=== Transport ===
1960. aastani oli Araali merel oluline koht veetranspordis [[Aral (Kasahstan)|Aral]]i ja [[Mo‘ynoq]]i vahel. Aastas ulatus kaubaveo maht kuni 250 000 tonnini. Veeti peamiselt [[puuvill]]a, [[sool]]a, [[leib]]a, [[kala]], [[keemiatööstus]]e
=== Gaasimaardla ===
| |||