|
'''Kretinga mõis''' (''Kretingos dvaras'') on endine mõis [[Leedu]]s [[Klaipėda maakond|Klaipėda maakonnas]] [[Kretinga rajoon]]is [[Kretinga]]s.
Kretinga mõisa mainitakseon esmaltesimest korda mainitud XV sajandil. Toona kuulus see [[Žemaitija]] valitsejatele [[Kęsgaila]]dele. Aastast [[1532]] oli tegemist [[riigimõis]]aga. EravaldusesseEravaldusse läks see taas aastal [[1572]], mil mõisa omanikuks sai [[Jan Hieronimowicz Chodkiewicz]]. Aastal [[1621]] läks mõis abielu kaudu [[Sapieha]]de suguvõsa valdusessekätte. Aastast [[1745]] kuulus Kretinga [[Massalski]]tele. Aastal [[1795]] läks mõis krahv Potocki valdusessevaldusse, aga aastal [[1806]] sai mõisa omanikuks [[Platon Zubov]]. Zubovitelt läks mõis aastal [[1874]] [[Tyszkiewicz]]ite valdusessevaldusse.
Mõisakompleksi vanimaks osaks on XVIII sajandi alguses rajatud park. Toona rajati viljapuuaed, pärnaallee ja kastaniallee. XIX sajandi alguses kujundas Platon Zubov pargi [[inglise park|inglise pargiks]].
[[Pilt:2010 09 30 Kretingos dvaras4.JPG|pisi|left|Kretinga mõisa parki piirav müür.]]
Kui mõisa omanikeks said TyszkiewiczTyszkiewiczid, siis rajasid nad sinna oma residentsi. Viljapuuaed kujundati ümber, parki lisati palju uusi liike, pärnaallee kujundati tunnelilaadselt ümber. Alleede ristumispaikadesse paigaldati skulptuurid, lisandusid lillepeenrad ja [[rosaarium]]id. Peahoone ette püstitati skulptuuriga [[purskkaev]]. Pargis kasvatati nii [[faasan]]eid kui ka [[harilik viinamäetigu|viinamäetigusid]]. Parki ehtis kolmest tiigist kaskaad. Idast piiras parki kastaniallee, linna tänavatestlinnatänavatest eraldas parki maakividest ja tellistest müür. Müürile vaatamata oli park avatud nii Kretinga linna rahvale kui ka talumeestele.
Mõisakompleksi kuulus 29 hoonet, tänapäeval on neist säilinud 23, sealhulgas [[vesiveski]], sepikoda, aedniku maja.
Peahoone on neoklassitsistlikus stiilis. Seal asusid valge peosaal, roheline saal ja punane muusikasaal, kabinetid, söögisalongid, perekonnaportreedega galerii, kabel maaliga "Neli evangelisti" ja mitmeid teisimuidki kunstiväärtusi. Paleega oli ühendatud talveaed, kus kasvasid eksootilised taimed. Seal asus tehislik juga, samuti voolas seal oja, kus ujusid [[kuldkala]]d.
[[Pilt:2009 10 03 3Kretinga09.JPG|pisi|Mõisa vesiveski, mõisavalitseja maja ja jääkelder.]]
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal laastas mõisa seal peatunud saksa sõjavägi. Tulekahjus sai kannatada häärber ja hävis talveaed. PealePärast sõda asusid Tyszkiewiczid mõisa taastama, ent tööd edenesid aeglaselt, kuna maareform oli mõisa tulubaasi tublisti kärpinud. Töödele aitas kaasa see, et Kazimieras Justinas Tiškevičius avas mõisas vabriku, kus valmistati komme ning siirupit. Lisaks rentis ta mõisakompleksi kuulunud arvukatest hoonetest osa välja teistele ettevõtjatele. Peahoone varemetes läänetiib tuli siiski lammutada, samuti ka idatiiva lagunenud veranda ning rõdu.
Uuesti laastati mõis aastal [[1940]], mil sinna asus pealepärast Leedu annekteerimist [[Punaarmee]] väeosa. Hävis talveaed, mille asemele ehitati sõdurite söökla. Samuti rikuti mitmed kunstimälestised. PealePärast seda, kui Saksamaa väed olid Kretinga hõivanud, taastas mõisa viimane omanik Aleksander Tyszkiewicz siiski talveaia ja restaureeris mõisa peahoone.
PealePärast sõda jäi mõisakompleks kauaks tähelepanuta. Seda asuti taastama aastal [[1992]], mil peahoonesse kolis Kretinga muuseum. Praegu on pargis umbes 900 m² lillepeenraidlillealasid, seal kasvab 23 kohalikku ja 64 võõrliiki.
==Välislingid==
| 