Perestroika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused. |
P järelvalve > järelevalve |
||
1. rida:
'''''Perestroika''''' ([[vene keel]]es ''перестройка'' 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine';
Laiemas tähenduses mõeldakse '''''perestroika''''' all Gorbatšovi võimuletulekuga [[1985]]. aastal alanud perioodi Nõukogude Liidu ajaloos.
6. rida:
''Perestroika''le oli omane senisest suurem liberaalsus ja vabadus, mis varem oli Nõukogude Liidus praktiliselt olematu. Mingil määral hakati tekitama ja kaasama eraettevõtlust (kooperatiivid), mis oli enne olnud peaaegu keelatud.
Hakkas ilmuma uusi trükiväljaandeid ja moderniseeriti vanu. Ideoloogiline surve, parteiline
Tugevnes vastupanu. Ajaloolase [[Mati Graf]]i sõnul sai eestikeelne ajakirjandus 1987. aastal "olla üha avameelsem, kergitada ühe eesti rahva n-ö valupunkti teise järel. Enam julgemalt tegid seda ajakirjad [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] ja [[Looming (ajakiri)|Looming]], ajalehed [[Postimees|Edasi]] ning [[Sirp (ajaleht)|Sirp ja Vasar]]. Ajakirjandus kippus parteilise kontrolli alt välja libisema, tekitama peavalu nii [[EKP Keskkomitee|Valgele Majale]] [= [[EKP Keskkomitee]]le] kui ka [[Glavlit]]ile, "[[KGB|organitest]]" [= [[KGB]]] rääkimata." <ref>"Lõplikult lahendatud rahvusküsimus annab endast elumärki." – [[Mati Graf]]. ''Kalevipoja kojutulek. 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioonini''. Tallinn: Argo, 2008, lk 207. ISBN 978-9949-438-53-2</ref>
| |||