Zip-ajam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P magneetiline > magnetiline |
PResümee puudub |
||
4. rida:
Esimesed Zip-diskettide mahutavus oli 100 MB, hiljem tõusis see 250 MB-le ja lõpuks 750 MB-le.
Zip-vorming sai kõige populaarsemaks super-flopi tüüpi tooteks, mis olid 1990. aastate lõpul kaasaskantavate andmekandjate turul nišikaup. Sellele vaatamata ei saanud zip-vorming nii populaarseks, et oleks välja vahetanud 3,5-tollise disketi, samuti polnud sellest mahutavuse poolest korduvkirjutatavatele CD- ja DVD-plaatidele vastast. Ka mälupulgad osutusid paremateks korduvkirjutatavateks
== Ülevaade ==
Zip-süsteem sarnaneb Iomega varasema Bernoulli Boxi süsteemiga, mõlemas süsteemis hõljub lineaarsele ajurile paigaldatud lugemis- ja kirjutamispeade komplekt üle kiirelt pöörleva painduva meediumi, mis on kinnitatud tugevale kassetile. Erinevalt Bernoulli Boxist puudub Zip-draivil aga Bernoulli taldrik, selle tulemusena on Zip-kassetil ainult üks plaat võrrelduna Bernoulli kassetiga millel on plaat kummalgil pool Bernoulli taldrikut. Zip-draivis lendavad pead sarnaselt kõvaketta peadele, ilma Bernoulli efektita. Lineaarne ajur kasutab helimähise ajuri tehnoloogiat, mida kohtab kaasaegsetes kõvaketastes. Zip-ketas kasutab palju väiksemat meediumi kui Bernoulli meedium ning lihtsamat draivi disaini, mis ühtlasi vähendasid ka selle maksumust.
Selle tulemuseks oli plaat, millel on 3,5-tollise disketi mugavus koos suurema mahutavuse ning kiirusega. Kuid Zip-plaatide ümbris on diskettide omast palju paksem. Esimeste Zipdravide maksimaalne andmeedastus kiirus oli umbes 1 megabait/sekundis ja keskmine otsingu aeg 28 millisekundit võrreldes standardse 1,44 MB disketiga, mille tavapärane andmeedastus kiirus oli 62,5 kbit/s ja keskmine otsinguaeg mitusada millisekundit. Tavalised 1990. aastate lauaarvuti kõvakettad pöörlesid kiirusega 5400 pööret sekundis ja nende andmeedastuskiirus oli 3–10 MB/s või isegi rohkem, keskmine otsinguaeg oli 20–14 ms või isegi lühem.
=== Liidesed ===
Zip-draivid on saadaval mitmete liidestega.
▲ * IDE True ATA (väga varajastel ATA sisemistel Zip-draividel mida müüdi peamiselt OEM-idele)
* USB 2.0 (Zip 750 MB generatsioonil; tagasi ühilduv USB 1.1 süsteemiga)
▲ * ATAPI (kõikidel Zip generatsioonidel)
*
*
▲ * IEEE 1284 (Paralleel Port) koos Printeri passthrough (Zip 100 MB ja 250 MB generatsioonidel)
▲ * SCSI (Zip 100 MB and 250 MB generatsioonidel; nii sisemistel kui välistel versioonidel; välistel oli ainult ID 5 ja 6)
▲ * "Plus" (Zip 100 MB välistel draividel nii SCSI kui ka IEEE 1284 ühendused; SCSI ID limiteeritud ID 5 ja 6-ga)
Paralleelpordi välised Zip-draivid on tegelikult SCSI-draivid koos integreeritud Parallel-to-SCSI-kontrolleriga, mis tähendab SCSI-siini rakendamist aga ilma puhverdavate vooluringideta, mis teistes välisseadmetes on vajalikud. Varajased Zip 100 draivid kasutasid AIC 7110 SCSI-kontrollerit ja hilisemad paralleeldraivid (Zip Plus ja Zip 250) kasutasid Iomega MatchMakerit.[2][3] Operatsioonisüsteem identifitseeris draivid vastavalt "IMG VP0" ja "IMG VP1".
* Microsoft Windowsi
* Mõningad Linux
* Oracle Solaris 8,9,10,11
* IBM OS/2
* Macintosh System 6.x (See NB 1) 7.1-7.5 ja Mac OS 7.
* Mac OS X
== BIOS-i tugi ==
Mõned kaasaegsed BIOS-id toetavad siiani Zip-draividelt buutimist
== Ühilduvus ==
Suure mahutavusega Zip-diskette saab kasutada vaid draivis mis toetab vähemasti sama suurust. Samas loevad suurema mahutavuse jaoks mõeldud draivid väiksema mahutavusega meediumeid. 250 MB kirjutab 100 MB disketile palju aeglasemalt kui 100 MB draiv ja ei suuda läbi viia „pikka“ (põhjalikku)
Retroreflektiivne laik erineb kolmel meediumi suurusel sedavõrd, et väiksema mahutavusega disketi draivi suurema mahutavusega disketi lisamisel see lihtsalt väljutatakse kohe, ilma ühegi katseta disketile ligi pääseda.
== Müük, probleemid ja litsents ==
Zip-draivid müüdi algselt peale esmatutvustust aastal 1994 hästi, seda nende odava hinna ja selle aja kohta hea vastupidavuse tõttu.
Zip-draivide ja diskettide müük kahanes aastatel 1999–2003 jõudsasti. Zip-diskettidel oli oli külllatki kallis hind megabaidi kohta võrreldes selleaegsete uute CD-R ja CD-RW plaatide hinna kahanemisega.
71. rida ⟶ 67. rida:
== ZipCD ==
Iomega tootis 1990. aastate lõpus Zip-kaubamärgi all ka CD-kirjutit ZipCD 650. See kasutas tavalist CD-R
Iomega kasutas Adapteci DirectCD tarkvara, et lubada UDF
Firma lasi välja ka oma enda CD-R- ja CD-RW
ZipCD 650 oli võimeline küll kirjutama 700 MB CD-dele, kuid kirjutas vaid 650 MB andmeid. Oli küll kolmandate osapoolte püsivara, mis sundis ZipCD 650 kirjutama CD-dele kuni 700 MB andmeid, kuid muutsid draivi ebastabiilseks.
|