Étienne Bonnot de Condillac: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukas |
PResümee puudub |
||
3. rida:
== Elulugu ==
Condillac sündis 30. septembril [[1714]] Prantsusmaal [[Grenoble]]'is pere kolmanda pojana. Condillacil olevat olnud halb silmanägemine ja füüsis, mis osutus takistuseks tema intellektuaalsele arengule. See pani aluse arvamusele, et tema
Pariisis elamise ajal tutvus ta [[Rousseau]] ja [[Diderot]]<nowiki>'</nowiki>ga ning kirjutas enda põhilisemad teosed ''Essai sur l’origine des connaissances humaines'' (“Essay on the Origin of Human Knowledge”, [[1746]]) ja ''Traité des sensations'' (“Treatise on Sensations”, [[1754]]). Mõlemad teosed kajastasid tema vaateid, kuidas kogemused mõjutavad meie kognitiivsete võimete arengut. [[1749]]. aastal ilmus tema teos ''Traité des systèmes'' (“Treatise on Systems”). [[1752]].aastal valiti ta [[Berliin]]i Akadeemiasse, mille järel ilmusid tema teosed ''Traité des sensations'' (“Treatise on Sensations”, [[1754]]) ja ''Traité des animaux'' (“Treatise on Animals”, [[1755]]). [[1758]].aastal sai temast noore Parma hertsogi Ferdinandi eraõpetaja. [[1768]].aastal valiti ta [[Prantsuse Akadeemia]]sse ning hiljem andis välja ''Le Commerce et le gouvernement considérés relativement l’un à l’autre'' (“Commerce and Government Considered in Relation to One Another”, [[1776]]). Condillac ei jäänud Pariisi kauaks, kuna pidas mitte religioosset Pariisi intellektuaalset ühiskonda ebameeldivaks ning veetis enda üle jäänud elu Fluxis Beaugency lähedal. Fluxis elamise ajal ilmus tal teos ''Logique'' ([[1781]]) ning pärast Condillaci surma anti välja tema lõpetamata teos ''Langue des calculs'' ([[1798]]).
|