Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940): erinevus redaktsioonide vahel

Oluliseks muudatuseks oli uute ruumide saamine koolile endises linna haiglas [[Kaluri tänav (Tartu)|Kalamehe tänav]] 14. [[19. september|19. septembrist]] 1921 käis õppetöö juba uutes ruumides, mis olid küll esialgu remontimata, kuid siiski palju odavamad ja valgemad, kui Lossi tänaval. Avaramad ruumiolud võimaldasid rohkem õpilasi vastu võtta: kui 1919. aastal alustati paarikümne õpilasega ja 1920. aastal oli õpilasi kuuekümne ümber, siis 1921. aasta sügisel oli juba üle kaheksakümne õpilase.<ref>Ibid., lk 43.</ref> Siiski pakkusid uued ruumid vaid ajutist leevendust ruumikitsikusele, pealegi tuli maja jagada Tartu linna tervishoiuosakonna ja elukorteritega. [[1922]]. aasta lõpul jõuti järeldusele, et parim lahendus koolile oleks oma maja ostmine. Sobiv maja oli müüa aadressil [[Kalevi tänav|Karlova tänav]] 2. Linnavalitsuse laenuga omandatud maja anti kunstikoolile lepingu alusel tasuta kasutada. [[1923]]. aasta augustis koliti uude majja ja Pallase ruumidesse Kalamehe tänaval asus Naisühingu Käsitöökool.<ref>Ibid., lk 58.</ref> 

 

 

[[1924]]. aasta alguses õppis koolis 124 õpilast. Kolmest ateljeest oli kujunenud kindla programmiga  kool ettevalmistusklassi, üldklassi, kolme maaliateljee, graafikaateljee ja skulptuuriateljeega. Neile lisandusid 1923./1924. õppeaastal veel meisterateljeed. Praktilise töö kõrval läbisid õpilased teoreetiliste ainete kursuse.