Nafta: erinevus redaktsioonide vahel

Nafta on tekkinud loodusliku [[Pürolüüs|pürolüüsi]] protsessi käigus mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii [[Taimed|taimne]] kui ka [[Loomad|loomne]] ning kasvas kas [[Meri|meres]] või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest [[fütoplankton]]ist ja [[Protistid|protistidest]]. Sellised on näiteks [[sinivetikad]] ja [[foraminifeerid]]. Mattudes läbis orgaaniline aine [[diagenees]]i ning muutus [[kerogeen]]iks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast [[settekivim]]ist, näiteks [[Savikilt|savikildast]]. Suurenev [[rõhk]] ja [[temperatuur]] viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks [[Liivakivi|liiva-]] või [[lubjakivi]]sse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu [[Kiht (geoloogia)|kivimkiht]], mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn [[naftapüünis]]tesse, mis on [[Geoloogiline struktuur|geoloogilised struktuurid]], näiteks [[antiklinaal]]id või [[murrang]]ud, mis takistavad [[magma]] edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka [[Soolakuppel|soolakuplitega]] ehk [[Diapiir|diapiirilaadselt]] ülespoole liikuvate [[Evaporiidid|evaporiitidega]].

 

 

==Kasutus==

Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid ([[butaan]] ja [[propaan]]), [[bensiin]], [[diislikütus]], [[kütteõli]], [[masuut]].