Thomas Burr Osborne: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Mariina (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P "grammar school" ei ole grammatikakool :)
2. rida:
{{keeletoimeta}}
{{See artikkel| räägib biokeemikust; poliitiku kohta vaata artiklit [[Thomas Burr Osborne (poliitik)]].}}
'''Thomas Burr Osborne''' ([[5. august]] [[1859]] [[New Haven]], [[Connecticut]] – [[29. jaanuar]] [[1929]] New Haven) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] biokeemik.
[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] biokeemik.
 
Thomas Burr Osborne'i peetakse [[A-vitamiin]]i kaasavastajaks [[1913]]. aastal.
 
==Haridustee ja karjäär==
*Ta õppis "Hopkinsi Grammatikakoolis"keskkoolis ([[inglise keel]]es ''Hopkins Grammar School'' in New Haven) New Havenis;<ref>Osborne, Thomas Burr, "Complete Dictionary of Scientific Biography", 2008, [http://www.encyclopedia.com/topic/Thomas_Burr_Osborne.aspx Veebiversioon (vaadatud 11.08.2013)]</ref>
*[[1881]] lõpetas ta [[Yale'i Ülikool]]i keemia erialal.
*[[1885]] kaitses ta doktorikraadi. Tema doktoritöö pealkirjaga " Nioobiumi kvalitatiivne määramine" ([[inglise keel]]es ''"The Quantitative Determination of Niobium"'', kirjeldas [[nioobium]]i (varasem nimetus [[kolumbium]]) sisalduse analüütilist määramist Connecticutis leiduvas [[mineraal]]is ''columbite''.<ref>Osborne, Thomas Burr, Complete Dictionary of Scientific Biography, 2008, [http://www.encyclopedia.com/topic/Thomas_Burr_Osborne.aspx Veebiversioon (vaadatud 11.08.2013)]</ref>
*[[1886]]. aastal kutsus "Connecticuti Põllumajanduskultuuridepõllumajanduskultuuride Katsejaama"katsejaama direktor Samuel William Johnson Burri oma meeskonda tööle analüütilise keemikuna.
 
==Panus orgaanilise keemia arengusse==
Tema põhiliseks töökohaks oli "Connecticuti Põllumajanduskultuuride Katsejaam" ([[inglise keel]]es ''Connecticut Agricultural Experiment Station'') kus ta viis läbi [[toitumisalaseid eksperimente]]. Ta uuris ka paljude taimede seemneid, esimesena neist [[kaeraseeme]]t (ingl ''oat kernel''). Tal õnnestus eraldada kaeras leiduvad [[valgud]] puhtas vormis ehk sünteetiliselt kristalliseerituna.
Sel ajal kehtis,oli valdavasvaldavalt enamikus,levinud [[Justus Liebig]]`<nowiki/>i arvamus, et [[loodus]]es esineb vaid nelja tüüpi valkusidvalke: [[albumiin]], [[kaseiin]], [[fibriin]] ja [[želatiin]].
*[[1894]]. aastal konstateeris Osborne, et kuna [[globuliin]]ide koostis [[kanepiseeme|kanepiseemnetes]], ''castor bean'', [[kabatšokk|kabatšoki]] , [[lina]], [[nisu]], [[mais]]i ja [[puuvill]]a seemnetes on valdavas enamikusenamjaolt sarnane, siis saab need lugeda identseteks. Ta pakkus nendele globuliinidele nimetuseks [[edestiin]] (ingl ''edestin'') (hiljem nimetati üksnes kanepiseemnetes leiduv globuliin edestiiniks).<ref>Osborne, Thomas Burr, "Complete Dictionary of Scientific Biography", 2008, [http://www.encyclopedia.com/topic/Thomas_Burr_Osborne.aspx Veebiversioon (vaadatud 11.08.2013)]</ref><ref>Hubert Bradford Vickery, ''Thomas Burr Osborne'', Yale J Biol Med. 1929 March; 1(4): 187.b1–191., PMCID: PMC2606178, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2606178/pdf/yjbm00590-0001.pdf Veebiversioon (vaadatud 10.08.2013)] </ref>
*[[1894]].aastal konstateeris Osborne, et kuna [[globuliin]]ide koostis
 
[[kanepiseeme|kanepiseemnetes]], ''castor bean'', [[kabatšokk|kabatšoki]] , [[lina]], [[nisu]], [[mais]]i ja [[puuvill]]a seemnetes on valdavas enamikus sarnane siis saab need lugeda identseteks. Ta pakkus nendele globuliinidele nimetuseks [[edestiin]] (ingl ''edestin'') (hiljem nimetati üksnes kanepiseemnetes leiduv globuliin edestiiniks).<ref>Osborne, Thomas Burr, "Complete Dictionary of Scientific Biography", 2008, [http://www.encyclopedia.com/topic/Thomas_Burr_Osborne.aspx Veebiversioon (vaadatud 11.08.2013)]</ref><ref>Hubert Bradford Vickery, ''Thomas Burr Osborne'', Yale J Biol Med. 1929 March; 1(4): 187.b1–191., PMCID: PMC2606178, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2606178/pdf/yjbm00590-0001.pdf Veebiversioon (vaadatud 10.08.2013)] </ref>
*[[1909]] alustas Osborne koostööd Yale`'i Sheffieldi Teaduskooli füüsikalise- keemia professori [[Lafayette Benedict Mendel|Lafayette Benedict Mendeliga]] , uurimaks seemnevalkude toitumuslikke omadusi.<ref>Hubert Bradford Vickery, ''Thomas Burr Osborne'', Yale J Biol Med. 1929 March; 1(4): 187.b1–191., PMCID: PMC2606178, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2606178/pdf/yjbm00590-0001.pdf Veebiversioon (vaadatud 10.08.2013)] </ref>
*[[1913]] avastas ta koos Lafayette Benedict Mendeliga võirasvas "lisa toitumisfaktori", mis hiljem nimetati ümber [[A-vitamiin]]iks.
*[[1928]]. aastaks sai neile selgeks, et rottide sünteetilises toiduratsioonis omavad [[aminohapped]] [[trüptofaan]] ja [[lüsiin]] essentsiaalset rolli loomade kasvamisel, vaatamata asjaolule, et rottide organism suudab teatud aminohappeid sünteesida.
25. rida ⟶ 24. rida:
Ta avaldas üle 250 teaduspublikatsiooni.
*...
*[[1907]] "Nisutera valgud", (ingl "The Proteins of the Wheat Kernel"), Washington, D.C. : Carnegie Institution of Washington, [http://archive.org/stream/proteinsofwheatk00osborich#page/n7/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)];
*[[1909]] "Juurviljade valgud", (ingl "The Vegetable Proteins")
*Thomas B. Osborne koos [[Lafayette Benedict Mendel]]i ja Edna L. Ferryga, [http://archive.org/stream/cu31924073870655#page/n7/mode/2up "Feeding experiments with isolated food-substances" Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013)] Washington D.C., 1911, Carnegie Institution of Washington, Publication No 156.
*[[1912]] "Juurviljade valgud", (ingl "The Vegetable Proteins"), London, New York [etc.] Longmans, Green and Co. [http://archive.org/stream/cu31924003013533#page/n0/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)]
*...
45. rida ⟶ 44. rida:
 
==Isiklikku==
*[[1886]]. aastal abiellus ta [[Elizabeth Anna Johnson]]iga (Katsejaamakatsejaama direktori tütrega).
Tohmas Burr Osborne oli [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i esindaja [[Thomas Burr Osborne (poliitik)|Thomas Burr Osborne]]i pojapoeg.
 
== Vaata ka ==