Erinevus lehekülje "Süsteemibioloogia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Süsteemibioloogia''' ehk '''süsteembioloogia''' on suhteliselt uus lähenemisviis [[bioloogia]]s, mis püüab molekulaar-, raku-, organismi- ja teiste tasandite struktuure tervikuna[[tervik]]una uurides mõista, kuidas [[bioloogilised süsteemid]] töötavad. Uurides suhteid ja interaktsioone bioloogilise süsteemi eri osade (näiteks geeni- ja valguvõrgustikud, signaliseeriv süsteem, [[metaboolne rada|metaboolsed rajad]], [[organell]]ide süsteem jne) vahel, loodetakse lõpuks aru saada, kuidas kogu tervik töötab.
Molekulaarbioloogiaga[[Molekulaarbioloogia]]ga võrreldes ei ürita süsteemibioloogia süsteemi tükkideks lammutada, uurida tükke eraldi ja siis üritada nendest tükkidest tervikut kokku panna.
Kasutades molekulaarbioloogia teadmisi, on süsteemibioloogid võimelised esitama hüpoteese, mis seletavad terviksüsteemi käitumist. Mis veel tähtsam, nad on ka võimelised nende hüpoteeside järgi looma süsteemi matemaatilise mudeli. Neid mudeleid aga saab kasutada, et ennustada, kuidas erinevad muutused süsteemis mõjutavad süsteemi ja nende usaldusväärsust saab päris elus testida. Uued meetodid üritavadki selleni jõuda, et teha võimalikult täpseid mudeleid[[mudel]]eid, millega saaks ennustada, millised muutused leiavad aset organismis[[organism]]is, kui me teda teatud viisil mõjutame.
 
Süsteemibioloogia põhiprintsiibid on sõnastanud [[Denis Noble]].
24 281

muudatust