Vana-Rooma rahasüsteem: erinevus redaktsioonide vahel

Enne ühtse vääringu kehtestamist põhines [[Vana-Rooma majandus]] peamiselt kahel [[väärtusvorm]]il – [[veis]]tel ([[ladina keel|ladina]] ''pecus''; siit ladina sõna ''pecunia'' '[[raha]]') ja ebakorrapärase kujuga [[pronks]]itükkidel, mida nimetati ''[[aes rude]]''. Nende algeliste rahade väärtus määrati [[kaalud]]e abil, sest tollal puudusid ühtsed [[nominaal]]id.

Pole teada, millal raha käibele tuli. On kirjalikult tõendatud, et [[Veji]] piiramisest ([[406 eKr]]) saadik maksti sõduritele ''[[aes rude]]''<nowiki>'ga</nowiki>. See lubab oletada, et ''aes rude'' oli varemgi sagedases kasutuses.

Esimene [[vabariigi ajajärk|vabariigi ajajärgu]] raha pärineb [[4. sajand eKr|4. sajandist eKr]]. Tegu oli täisnurksete valatud pronksikangidega, mida nimetati ''[[aes signatum]]'' ja mida vermiti peamiselt [[Rooma]]s. Nad on kõvasti pitseeritud; neile on iseloomulik pealdis "ROMANOM" ('roomlaste'). Kangide kaalud olid erinevad, kuigi [[kaal]]uks oli fikseeritud viis [[Rooma nael]]a. Alguses oli kujundatud ainult üks kangi külg, hiljem mõlemad. Nende kangide funktsiooni on tõlgendatud mitmeti. Kangid olid küll maksevahend, kuid mitte [[münt|mündid]], sest nad ei vastanud viie Rooma naelasele kaalunõudele.

2. sajandil elanud juristi [[Sextus Pomponius]]e teateil palgati esimesed mündimeistrid [[289 eKr]]. Nad signeerisid münte pealdisega "III. VIR. AAAFF", mis tähendas ''triumviri aere argento auro flando feriundo'' ('kolm [mündimeistrit] on vastutavad pronksi, hõbeda ja kulla sulatamise ja vermimise eest'). [[Suda]] järgi asus Rooma [[rahapaja]] [[Juno Moneta]] templis [[Kapitoolium]]il<ref>[[Suda]], märksõna ''Moneta'' (''Μονήτα''), [[Adleri number]] mu 1220, [http://www.stoa.org/sol-bin/search.pl?db=REAL&field=adlerhw_gr&searchstr=mu,1220 veebis]</ref>. Tollal olid roomlased müntide vermimisega tuttavad, sest kreeka [[koloonia (antiikaeg)|koloonia]]d [[Metapontion]], [[Kroton]] ja [[Sybaris]] olid münte verminud alates umbes 500. aastast eKr, [[Neapolis]] umbes 450. aastast eKr. Rooma oli 4. sajandiks eKr juba vallutanud suure osa Kesk-Itaaliast. Rahapajades vermiti palju pronksmünte, kuid suhteliselt vähe hõbemünte.

Kehtestati praegu ''[[aes grave]]'' nime all tuntud pronksmüntide süsteem. Nad olid suuruserinevuste tõttu ja sellepärast, et neid sagedamini valati kui vermiti, Roomale iseloomulikud, erinedes teistest [[VahemeremaadVahemere maad|Vahemere maades]]es tollal vermitud müntidest jämeda, osalt koguni barbaarse stiili poolest.

Üks [[ass]] kaalus üks [[Rooma nael]]. Rooma nael jagunes 12 [[Rooma unts|unts]]iks. Ka unts oli mündinominaal, mis algul moodustas 1/12 naela. Ent umbes aastaks 270 eKr oli ''[[aes grave]]'' langenud 10 untsile, umbes aastaks 215 eKr ([[Teine Puunia sõda|Teise Puunia sõja]] ajaks) 5 untsile ja umbes aastaks 211 eKr 1–1,5 untsile.