Richard Wagner: erinevus redaktsioonide vahel

'''Wilhelm Richard Wagner''' [v'ilhelm r'ihhard v'aagner] ([[22. mai]] [[1813]] [[Leipzig]] – [[13. veebruar]] [[1883]] [[VeneziaVeneetsia]]) oli saksa helilooja-[[romantism|romantik]], dirigent, [[ooper]]ite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju [[20. sajand]]i muusikutele.

Richard Wagner sündis [[22. mai]]l [[1813]] [[Leipzig]]is politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri temata isa [[tüüfus]]essese. Pärast seda hakkas temata ema elama koos näitleja ja näitekirjaniknäitekirjaniku Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too oli juut.

Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu ning ta on meenutanud ka kaasamängimist mõnes etenduses. 1820. aastal astus ta pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ning sai seal oma ladina keele õpetajalt ka mõningast klaveriõpetust. 1821. aastal, kui Ludwig Geyer suri, oli Wagner 8-aastane. Ta pandi õppima Dresdeni ''Kreuzschule''sseKreuzschulesse ning õpingute eest tasus kasuisa vend. Noor Wagner tundis huvi näitekirjandusega tegelemise vastu ning tema esimene loominguline katsetus, millega ta alustas 1826. aastal, oli tugevalt Shakespeare'ist ja Goethest mõjutatud tragöödia ''"Leubald''". Ta otsustas panna oma loo muusikasse ningja veenis perekonda võimaldama talle muusikatunde.

1831. aastal asushakkas Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. Samal ajal õppis ta mõnda aega kompositsiooni ''Thomas-Schule'' kantori Theodor Weinligi juures. Viimane lõpetas tundide andmise, kuna arvas, et tal ei ole oma õpilasele midagi õpetada. Wagner pühendas Weinligile oma esimese muusikateose – klaverisonaadi B-duuris. 1832. aastal kirjutas ta sümfoonia C-duuris.

1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Würzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma esimese täieliku ooperi "''Die Feen''". Ooper lavastati alles pisut pärast helilooja surma. Mõned aastad töötas Wagner muusikajuhina Magdeburgi ooperiteatris. 29. märtsil 1836 esietendus seal tema teine ooper "''Das Liedesverbot''".

1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1838. aastal kirjutas ta seal ooperi "''Rienzi''" teksti ja alustas sellele muusika loomisega. 1839. aastal kaotas Wagner kapellmeistri ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "''Der fliegende Holländer''" (Lendav hollandlane, 1841).

*[[1849]]–[[1874]] – 25 aastat paguluses, sest revolutsioon Dresdenis ebaõnnestus. Varjas end [[Weimar]]is [[Ferenc Liszt]]i juures ja emigreerus [[Šveits]]i. 1870-831870–1883 oli abielus Liszti tütre Cosimaga (1837-19301837–1930), kellega tal oli kolm last.

*[[1876]] – avati Richard Wagneri ooperiteater -– [[Bayreuth]] Festspielhaus.

Esimene loominguperiood algas [[1833]]–[[1834]]. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese [[ooper]]i ''"[[Haldjas (ooper)|Haldjas]]''". Teoses ei ole veel isikupära, palju on [[Carl Maria von Weber]]i mõjutusi.

[[1836]] sai Wagner valmis koomilise ooperi ''"[[Armastuse keeld]]''" ([[William Shakespeare]]'i komöödia järgi). Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike.

[[1839]] kirjutas Wagner ooperi ''"[[Rienzi (ooper)|Rienzi]]''". Ta kirjutas ise ka [[libreto]]. Selles suurejoonelises teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit.

Teine loominguperiood oli nii-öelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku pooltkirjutatud.

[[1841]]. aastal valmis ooper ''"[[Lendav hollandlane (ooper)|Lendav hollandlane]]''.", Seemis jõudis [[Dresden]]is lavale [[1843]] ning. Wagner töötas selle ümber [[1853]].

[[1842]]. aastal etendus [[Dresden]]is ooper ''"[[Rienzi]]''".

[[1845]] esietendus [[Dresden]]i Hoftheateris [[1844]]. aastal valmis saanud ooper ''"[[Tannhäuser]]''".

[[1849]] avaldas raamatu ''"Kunst ja revolutsioon''", mis kirjutabräägib muusikutest.

[[1850]] lavastas [[Ferenc Liszt]] [[Weimar]]is Wagneri ooperi ''"[[Lohengrin]]''". [[Libreto]] sai valmis [[1845]], partituur [[1848]]. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus [[Robert Schumann]]i väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi".

[[1851]] avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu ''"Ooper ja draama''".

[[1859]] valmis reformooper ''"[[Tristan ja Isolde (ooper)|Tristan ja Isolde]]''".

[[1861]] kanti ooper "Tannhäuser" ette [[Pariis]]i laval. See võeti seal väga halvasti vastu: saalist segati vilistamise ja hõikamisega, mille algatasid Pariisi elitaarse ''[[Jockey Club]]''<nowiki>'i</nowiki> liikmed. Neil oli kombeks tulla ooperisse kohale alles teiseks vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esimese vaatuse ajal sõid klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema. ''Jockey Club''<nowiki>'ile</nowiki>Clubile oli vastumeelne ka etendusi promoveerinud [[Pauline von Metternich|vürstinna Metternich]] ja tema kodumaa Austria.

[[1862]] andis Wagner kontserte [[Peterburi]]s ja [[Moskva]]s, kus tal oli suur menu.

[[1869]] valmis klassikalise ooperivormigaooperi vormis kirjutatud koomiline ooper ''"[[Nürnbergi meisterlauljad]]''".

1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia ''"[[Nibelungi sõrmus]]''", mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("''Das Rheingold''" 1869. aastal ja "''Die Walküre''" 1870. aastal), kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid.

[[1882]]. aastal sai valmis usulis-müstilise süžeega ooper "'[[Parsifal]]".

[[1847]] liikus Richard Wagner revolutsiooni ringkondades. OliTa oli anarhismi rajaja [[Mihhail Bakunin]]i sõber. Ta esines miitingutel ningja oli ühtse [[Saksamaa]] tuline pooldaja. Teda tuntakse ka [[Adolf Hitler]]i lemmikheliloojana.

* [[Carl Friedrich Glasenapp]] "Das Leben Richard Wagners in sechs Büchern dargestellt (1894—19111894–1911)"

*[http://www.eki.ee/ninniku/index2.php?f=r&t=11 Kaks katkendit ''"Lendavast hollandlasest''"]