Ubikinoonid: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ubikinoonid''' (sünonüümiks onehk '''Q-vitamiin''' ja '''koensüüm Q''') on lähedase ehituse ja [[antioksüdant|antioksüdantse]] toimega [[vitamiinilaadsed biomolekulid|vitamiinilaadsete biomolekulide]] ja orgaaniliste rasvlahustuvate ühendite grupprühm, ka aktiivsed [[koensüümid]], mida iseloomustab bensokinoongrupp ja pikk [[isopreenüksus]]test varieeruv külgahel. Ubikinoonide rühma erinevad liikmed on tegevad valdavas enamikesenamikus [[prokarüoot|prokarüootsetes]] ja [[eukarüoodid|eukorüootsetes]] [[organism]]ides, kuid inimorganismis domineerib [[koensüüm]] Q₁₀, 2–7% langeb Q₉ arvele.

Q₁₀-vitamiin pole rangelt võttes klassikaline [[vitamiin]] valdava enamiku organismide puhul,. kunaKuna toit on oluline ubikinoonide allikas, siis normaalse füsioloogia korral sünteesitakse igapäevaselt vajalik kogus Q₁₀ inimorganismis [[atsetüül-CoA]] baasil.

Loomsete ja taimsete produktidesaaduste koostises satuvad seedekulglasse erinevad ubikinoonid. Inimene saab Q-vitamiini peamiselt toiduga. Eelistada võiks Q₁₀-vitamiini rohkelt sisaldavaid toitusid:toite, mille hulka kuuluvad näiteks täisteraviljatooted, [[pähkel|pähklid]], [[spinat]], [[oliiviõli]], [[sojaoaõli]], [[sojaõli]], [[sardiin]]id, [[makrell]]id, looma- ja kanaliha ka [[muna]], looma [[maks (kulinaaria)|maks]], [[süda (kulinaaria)|süda]] jne.

Ubikinoonid imenduvad [[peensool]]est totaalses enamikuspeamiselt [[lümf]]i. Imendumine sõltub toidurasvade imendumisest ja [[sapphape]]test. [[Sapp|Sapi]]- või [[pankreas]]e nõre defitsiidivaeguse korral on nende imendumine pärsitud. Imendumist häirivad kestev raualiigsus, lahtistitena töötavad mineraalõlid, kloriididerikas joogivesi, oraalsed [[kontratseptiivid]], mitmed [[antibiootikumid, rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, soolekahjustused (sh soole arenguhäired).

===DefitsiitVaegus===

Vitamiin Q-vitamiini defitsiitivaegust tavaliselt ei teki, kuid organismi vananemise ja mitmete haiguslike seisundite korral on teatudmõningase defitsiidivaeguse teke reaalne. Näiteks väheneb vananedes maksa võime viia teisi ubikinoone inimorganismile vajalikku Q₁₀ vormi. Vananemisel ja haiguste (südamehaigused, lihaste düstroofia, [[immuunsüsteem]]i häired jne) korral vähenevad vitamiin Q-vitamiini varud inimorganismis. [[B-rühma vitamiinid]]e defitsiidivaeguse puhulkorral alaneb [[maks]]a võime toota koensüümkoensüümi Q. Teatud defitsiidivaeguse võib tingida ka [[kolesterool]]i sünteesi inhibeerivate ravimite pidev ja pikaajaline kasutamine.

DefitsiidiVaeguse esmasümptomid:

Kestvalt madal vitamiinväike Q-vitamiini tasesisaldus veres tingib:

* oluliselt suuremat riskisuurema südame- ja veresoonkonnahaigusteleveresoonkonnahaiguste (sh [[ateroskleroos]] ja kardiomüopaatia) riski;

* parodontiidi;

* immuunsüsteemi häired;

* suurenenud riski [[kasvaja]]te tekkeks ja arenguks;

* suurenenud riski neurodegeneratiivseteks häireteks;

* '''meestel''' 10–12 mg

* '''naistel''' 10–20 mg

* '''lastel''' 5–10 mg

* '''imikutel''' 3–8 mg

Päevane ohutu totaalkogusekoguannuse ülempiir on korduval manustamisel 200 mg ja seda ei tasukstohiks ületada. Toksilisuse kohta sisulised andmed puuduvad.