Aleksander Suur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Vahemeremaad > Vahemere maad |
|||
17. rida:
Oli tähtis, et Aleksandri vallutusretke toetaks enamik Makedoonia [[talupoeg]]i, õukonnaaristokraatia ning hästi relvastatud, tugev ja truu [[sõjavägi]]. Aleksander valmistus sõjaks põhjalikult. Sõda sattus õigele ajale, sest [[Pärsia]]s oli just alanud riigi lagunemine ja keskvõim nõrgenes.<ref name=Antiigileksikon/>
Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ja Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Aleksander soovis [[Pärsia]] [[
Aastal [[334 eKr]] ületas ta umbes 48
[[332 eKr]] [[Tüürose piiramine|piiras]] Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist [[Tüüros]]e linna. Linn oli talle alguses alistunud, kuid konflikt oli uuesti puhkenud, sest ei jõutud kokkuleppele ohvritalituse suhtes. Linn õnnestus lõpuks vallutada [[Küpros]]e ja [[Foiniiklased|foiniiklastelt]] kogutud laevastike abiga.
Nüüd kuulus kogu [[Vahemeri|Vahemere]] idakallas Aleksandri võimu alla. Seejärel suundus ta [[Vana-Egiptus|
Pärast Egiptuse alistamist algas sõja teine järk. Aleksander liikus [[Mesopotaamia]]sse ja lõi seal [[331 eKr]] Dareiose väge [[Gaugamela lahing]]us. See otsustas ka Pärsia impeeriumi saatuse. Dareios põgenes ja tapeti järgmisel aastal oma lähikondlaste poolt. Aleksander vallutas aga põlised Pärsia alad ning pealinnad [[Babülon]]i, [[Elam]]i, [[Susa]] ja [[Persepolis]]e. [[330 eKr]] allutas Aleksander Pärsia riigi põhiosa ja [[Meedia]] ning tugevdas tagalat. Aleksandri käsul hukati ülikutest [[vandenõu]]lased [[Philotas]] ja [[Parmenion]] ning ta saatis laiali kreeklastest abiväed. Pärast seda, kui pärslane Bessos oli samal aastal mõrvanud Dareios III, kuulutas Aleksander end Pärsia suurkuningaks.<ref name=Antiigileksikon/>
|