Redaktsioon: 29. august 2015, kell 01:12 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P Lüübek > Lübeck Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 19. september 2015, kell 01:25 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust P Liivimaa ordu > Liivi ordu Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
14. rida: * [[Riia peapiiskopkond]] ning 3 [[piiskopkond]]a, [[Kuramaa piiskopkond\|Kuramaa]], [[Saare-Lääne piiskopkond\|Saare-Lääne]] ja [[Tartu piiskopkond\|Tartu]]. Pärast [[1346]]. aastat liideti Taani valdused [[~~Liivimaa~~Liivi ordu]] valdustega ning keskaja teisel poolel olid territooriumi peamisteks poliitilisteks jõududeks: * Saksa ordu Liivimaa haru, * Riia peapiiskopkond ning Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu piiskopkond. 26. rida: ==Halduskorraldus== ===~~Liivimaa~~Liivi ordu=== [[Saksa ordu]] [[~~Liivimaa~~Liivi ordu]] valduste haldusjaotuse aluseks olid ordumaade jagunemine [[foogtkond]]adeks ja [[komtuurkond]]adeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid ehk ordukäsknikud, tahtsust omasid ka ordulosside haldajad-ülemad, keda tavaliselt nimetati linnusekomtuurideks. Kokku olid orduvaldused 16. sajandiks jagatud 22 käskniku vahel, lisaks komtuuridele ja foogtidele olid ka ordumeistrile otse alluvad alad (Riias, Kuramaal ja Viljandist lõunas) ning maamarssali valdused (Sigulda, Volmari ja Riia ümbruskond). Komtuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad oma valitsejatega. Vasalle oli ordualal kuni [[16. sajand]]ini vähe, välja arvatud Põhja–Eestis, kus nende käes oli juba Taani ajast alates valdav osa maast. :Komtuurkonnad:[[Viljandi komtuurkond]], [[Tallinna komtuurkond]], [[Pärnu komtuurkond]], [[Kursi komtuurkond]], [[Lihula komtuurkond]], [[Paide komtuurkond]], [[Kuldīga komtuurkond]], [[Aluliina komtuurkond]], [[Dünaburgi komtuurkond]], [[Dobele komtuurkond]], [[Vindavi komtuurkond]], [[Võnnu komtuurkond]], [[Aizkraukle komtuurkond]], [[Dünamünde komtuurkond]], [[Miitavi komtuurkond]], [[Riia komtuurkond]], [[Sigulda komtuurkond]], [[Ruhja komtuurkond]]. :Foogtkonnad: [[Järva foogtkond]], [[Rakvere foogtkond]], [[Narva foogtkond]], [[Maasilinna foogtkond]], [[Vasknarva foogtkond]], [[Toolse foogtkond]], [[Karksi foogtkond]], [[Põltsamaa foogtkond]], [[Pöide foogtkond]], [[Rēzekne foogtkond]], [[Bauska foogtkond]], [[Kandava foogtkond]], [[Sēlpilsi foogtkond]], [[Grobiņa foogtkond]], [[Võnnu foogtkond]]. Territooriumite haldamise ja kontollimise keskpunktideks olid [[komtuur]]ide ja [[foogt]]ide residentsid ning orduvasallide [[vasallilinnus]]ed (vt [[Eesti linnuste loend#Ordulinnused\|Eesti linnuste loend]] ja [[Läti linnuste loend#Ordulinnused\|Läti linnuste loend]]). 47. rida: [[1559]]. aastal müüs [[Saare-Lääne piiskop\|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] oma valdused [[Taani kuningas\|Taani kuningale]], kes andis need oma vennale [[hertsog Magnus\|Holsteini hertsog ja piiskop]] Magnusele. Formaalselt jäid need veel mõnda aega (Kuramaa kuni [[1583]]. ja Saare-Lääne piiskopkond kuni [[1572]]. aastani) piiskopkondadeks, ent olid reaalselt [[Taani]]st vasallsõltuvuses oleva Magnuse valdusteks. 1559. aasta lõpul allutas ~~Liivimaa~~Liivi ordu ja selle liikmeskonnale kuuluvad maa-alad end [[Leedu suurvürst]]ile. Sama aasta novembris alistusid lõplikult [[Rzeczpospolita\|Poola]]le Riia peapiiskop ja ordu, Riia linn jäi kuni [[1581]]. aastani vormiliselt iseseisvaks, liitudes seejärel [[Rzeczpospolita]]ga. [[Eestimaa rüütelkond]] aga koos Tallinna linnaga andis end aga [[1561]]. aastal [[Rootsi]] kuninga kaitse alla, lõplikult ühines Põhja-Eesti Rootsiga [[1561]]. aasta suvel.

Vana-Liivimaa: erinevus redaktsioonide vahel