Richard Ritsing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
P teatrilt jutumärgid maha |
||
4. rida:
Richard Ritsing sündis külasepa-põllupidaja lasterohkes perekonnas. Pärast kooliaastaid [[Suure-Veerksu]]s ja Räpinas jätkas haridusteed [[Tartu Reaalkommertskool]]is (1919–1920), [[Tartu Reaalkool]]is (1920–1923), [[Tartu Kõrgem Muusikakool|Tartu Kõrgemas Muusikakoolis]] (1919–1924) ja [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond|Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas]] (1923–1929).
Muusikakoolis õppis [[muusikateooria|teooriat]] ja [[kompositsiooni eriala|kompositsioon]]i [[Mart Saar]]e ja [[Heino Eller]]i, koori- ja orkestritundmist [[Juhan Aavik]]u, [[viiul]]it S. Schapiro jt
Richard Ritsing nimetati [[Tartu linna aukodanik]]uks [[1983]]. aastal.
12. rida:
*alates 1920 [[dirigent]]
*alates 1923 muusikaõpetaja
*
*
*
*
*
* Dirigent ja kunstiline juht [[Tartu Töölismuusika Ühing]]us
* Muusikaõpetaja [[Vahi Põllundus- ja Aianduskool]]is, [[Riigi Pimedate Asutused|Pimedate Asutuste]] koolides ja mujal
24. rida:
Richard Ritsing on 1956. aastal Tartus [[Toomeorg|Toomeorus]] toimunud [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus|I üliõpilaslaulupeo]] mõtte algataja ja tänaseni kestnud traditsiooni üks loojaid. Oli nimetatud laulupeo üldjuht 1956, 1958, 1967, 1968, 1971, 1974.
Ta juhatas 1933–1974 [[Tartu_Akadeemiline_Meeskoor_%28TAM%29|Tartu Akadeemilist Meeskoor]]i, 1935–1983 segakoori
Richard Ritsing on loonud [[koorilaul|koori]]- ja [[soololaul]]e, [[instrumentaalmuusika]]t [[soolopill]]idele, [[Ansambel (muusika)|ansamblitele]] ja orkestrile, muusikat lavateostele; avaldanud muusikaartikleid ja -uurimusi; ulatuslikematest töödest on trükis ilmunud "Koori- ja orkestrijuhi käsiraamat", "Kooritöö metoodika", "Eesti muusika ajalugu" (läti ja soome keeles), uurimus "Kalevipoeg muusikas", ülevaade eesti vanemast muusikaliteratuurist.
|