Vikipeedia

Taani: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P sarnaselt (vale võrdlusalus)
37. rida:
Taani [[pealinn]] on [[Kopenhaagen]].
 
Taani arvatakse [[Skandinaavia maad]]e hulka, kuigi taTaani ei asetseasu [[Skandinaavia poolsaar]]el. Ta on [[Põhjamaad]]e seas kõige lõunapoolsem ja pindalalt väikseim. Halduslikult jaotatakse Taani [[2007]]. aastast 5 piirkonnaks (''region''): [[Kesk-Jüütimaa]], [[Lõuna-Taani piirkond|Lõuna-Taani]], [[Pealinna piirkond|Pealinna]], [[Põhja-Jüütimaa piirkond|Põhja-Jüütimaa]] ja [[Sjællandi piirkond]].
 
Taani on [[ÜRO]], [[NATO]], [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon|OECD]], [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|OSCE]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] asutajaliige ning kuulub alates [[1973]]. aastast [[Euroopa Liit]]u.
65. rida:
Taanil on maismaapiir ainult lõunas [[Saksamaa]]ga (pikkus 68 km). Teisel pool [[Põhjameri|Põhjamerd]] ([[Skagerrak]]i) põhjas on [[Norra]] ning teisel pool [[Sund]]i ja [[Kattegat]]i kirdes on [[Rootsi]]. Läänes on [[Põhjameri]], kirdes [[Läänemeri]]. Kattegati eraldavad Läänemerest saared, mille asendil Läänemerest läbi [[Taani väinad]]e maailmamerele viival laevateel on olnud strateegiline tähtsus.
 
Taani arvatakse [[Skandinaavia maad]]e hulka, kuigi tasee ei asetseasu [[Skandinaavia poolsaar]]el. Ta on [[Põhjamaad]]e seas kõige lõunapoolsem.
 
====Äärmuspunktid====
85. rida:
Taani koosneb [[Jüüti poolsaar]]est ja [[Taani saared|446 saarest]]<ref name=forsvaret>[http://www.forsvaret.dk/FKO/eng/Facts%20and%20Figures/Pages/default.aspx Facts & Figures] forsvaret.dk</ref>. Saared moodustavad umbes kolmandiku Taani pindalast. 2009. aastal oli 72 saart asustatud{{lisa viide}}. Suuremad saared on [[Sjælland]] (üle 2,1 miljoni elaniku), [[Vendsyssel-Thy]] ja [[Fyn]], suurima rahvastiku tihedusega saared on [[Sjælland]] (325 in/km²) ja [[Amager]] (1900 in/km²); neil saartel paikneb [[Kopenhaagen]]. [[Bornholm]]i saar asetseb ülejäänud Taanist ida pool Läänemeres.
 
Rannajoone pikkus on 7314 km. Mitte ükski taanlaneTaani elanik ei ela merest kaugemal, kui 52 km.<ref name=forsvaret />
 
===Merepiir===
[[Territoriaalveed]] ulatuvad rannast 12 [[meremiil]]i (22,2 km) kaugusele rannast.
 
Vaba majandusvöönd ulatub 200 meremiili ehk 370,4 km kaugusele.
215. rida:
===Kohtusüsteem===
{{Vaata|Taani kohtusüsteem}}
Riigi kohtusüsteem on sarnaselt EestigaEesti omaga kolmeastmeline. Kriminaal- ja tsiviilvaidlustega tegelevaid esimese astme kohtuid (''byret'') on kokku 24. Ringkonnakohtuid (''landsret'') on kaks ja need paiknevad vastavalt Kopenhaagenis ja Viborgis (esimese alla kuuluvad samuti Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud). Ülemkohus (''Højesteret'') asub Kopenhaageni kesklinnas [[Christiansborgi loss]]is samas hoones [[Folketing]]i ehk Taani parlamendiga. Lisaks tegutseb ka mere- ja kaubandusõiguse küsimustega tegelev Mere- ja Kaubanduskohus (''Sø- og Handelsretten'').<ref>[http://www.estemb.dk/est/taani Üldinfo: kohtusüsteem] Eesti Suursaatkond Kopenhaagenis</ref>
 
==Rahvastik==
267. rida:
 
=== Rahvastiku päritolu ===
2013. aasta alguse seisuga onoli [[taanlased|taanlasi]] 89,3% ning 600 674 ehk 10,7% moodustavadmoodustasid immigrandid ja nende järeltulijad. Eesti päritolu inimesi onoli 1449, neist 982 naised ja 467 mehed, ningeestlastest 1348 olid sisserännanud ja 101 nende järeltulijad.<ref>http://www.statistikbanken.dk/FT</ref>
 
Teistel andmetel{{lisa viide}} on 91,6% Taani päritolu ning 452&nbsp;095 inimest on sisserännanud ja nende järglased. Sisserännanud (sh järglased) on pärit peamiselt teistest Põhjamaadest (41&nbsp;306), [[Suurbritannia]]st (12&nbsp;000), [[Saksamaa]]lt (25&nbsp;444), [[Poola]]st (13&nbsp;509), [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosniast ja Hertsegoviinast]], (20&nbsp;875), teistest [[Jugoslaavia]] maadest (23&nbsp;968), [[Türgi]]st (54&nbsp;859), [[Somaalia]]st (16&nbsp;948), [[Iraak|Iraagist]] (26&nbsp;351), [[Iraan]]ist (14&nbsp;289), [[Liibanon]]ist (22&nbsp;232), [[Afganistan]]ist (10&nbsp;876) ja [[Pakistan]]ist (19&nbsp;301).
429. rida:
12. sajandil algas Taani ekspansioon ristisõdade näol lõunapool elavate slaavlastest [[vendid]]e elualadele, samas mõjutasid riigi tugevust siseriiklikud vastuolud. Kuningas [[Valdemar I Suur]] (1157–1182) suutis vende võita (vt [[Vendi ristisõda]]).
Kuningas [[Knut VI]] (1182–1202) valitsemisajal pidas Taani edukat sõjategevust ning, vallutas [[Pomerania]] ja [[Mecklenburg]]i ning Knut sai ''Taani ja vendide kuningakuningaks'' nimetuse. Vallutused jätkusid kuningas [[Valdemar II]] Võitja juhtimisel. Tema eduka sõjategevuse tulemusena vallutati Taani riigi jaoks [[Holstein]]i ning [[Saaremaa]] ja [[Põhja-Eesti]] alad, kus legendi järgi said taanlased lahingus eestlastega oma rahvuslipu [[Dannebrog]]i [[1219]]. aastal [[Tallinn]]a sõjakäigu ajal. [[1222]]. aastal tekkis kuningas [[Valdemar II]]-l konflikt Põhja-Saksamaal ja Taani sõjaline võimsus oli suunatud sealsele sõjategevusele. [[1223]]. aastal sattus kuningas Valdemar II sõjategevuse käigus vangi [[Schwerin]]i krahvi Heinrichi kätte, kust ta pääses alles pärast lunaraha maksmist.
 
[[1227]]. aastal sai [[Valdemar II]] sõjas Põhja-Saksamaa vürstiriikidega [[Bornhövedi lahing]]us lüüa ning kohe alustasid pealetungi Taani aladele Eestis ka sakslaste [[Mõõgavendade ordu]] väed, vallutades lõplikult kogu Põhja-Eesti.
444. rida:
Kuningas [[Christian I]] jätkas Taani riigi territooriumi laiendamist ning sai [[Schleswig]]i ja [[Holstein]]i valitsejaks.
 
Kalmari unioon püsis läbi tõusude ja mõõnade aastani [[1521]], kui kuningas [[Christian II]] korraldatud [[Stockholmi veresaun]]a järel astus Rootsi liidust väljusvälja. Taani ja Norra vaheline personaalunioon kestis aastani [[1814]].
 
Kalmari uniooni lagunemisele järgnes [[reformatsioon]] ja kodusõda (''[[Grevens fejde]]''). Kodusõjas jäi peale reformatsioonimeelne [[Christian III]], aastal [[1536]] sai Taanis ja Norras ametlikuks usuks [[luterlus]].
472. rida:
[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal jäi Taani [[neutraliteet|neutraalseks]].
 
[[1920. aastad|1920ndatel1920.]] ja [[1930. aastad|1930ndatel1930. aastatel]] oli [[Niels Bohr]]i ([[Nobeli auhind]] [[1922]]) juhitud [[Niels Bohri Instituut|Teoreetilise Füüsika Instituut]] Kopenhaagenis üks maailma juhtivaid [[aatomifüüsika]] keskusi.
 
Jätkus areng [[heaoluriik|heaoluriigi]] suunas. Aastal 1933 asendati ebapopulaarsed [[vaestemaja]]d [[sotsiaaltoetused|sotsiaaltoetustega]].
489. rida:
===Rahvaluule===
{{vaata|Taani rahvaluule}}
[[Anders Sørensen Vedel]]i "It Hundrede I Vduaalde Danske Viser" ([[1591]], tuntud "[[Hundreviseboka]]" nime all) on vanim taani rahvaluule süstemaatiline kogu ning vanim trükitud raamat Euroopas, mis sisaldab keskaegseid ballaade. Ent alles 19. sajandil ([[vennad Grimmid|vendade Grimmide]] raamatu "[[Kinder- und Hausmärchen]]" (1812–1815) sai taani rahvaluule kogumine täie hoo sisse. Esimese taani rahvamuinasjuttude raamatu koostas [[Mathias Winther]] 1820ndatel, ning 1840ndatel hakkas tema jälgedes käima [[Svend Grundtvig]]. Tähtsaim taani rahvaluulekoguja oli siiski [[Evald Tang Kristensen]], kes andis välja üle 80 [[Jüütimaa]] laulude, muinasjuttude ja muistendite raamatu.<ref>[[Donald Haase]] (2008). ''The Greenwood Encyclopedia of Folktales and Fairy Tales'', lk 833, Greenwood Publishing Group, ISBN 9780313334412.</ref>
 
Teiste tuntud rahvaluulekogujate seas on [[Axel Olrik]], [[Peder Syv]], [[Henning Frederik Feilberg]] ja [[H. P. Hansen]].
603. rida:
=== Taani sport ===
{{Vaata|Taani sport}}
Riigi rahvusspordiala on [[jalgpall]]. Palju tegeletakse veel [[käsipall|käsipalli]]iga, [[jalgrattasõit|jalgrattasõidugajalgrattasõidu]], [[purjetamine|purjetamisegapurjetamise]], [[sulgpall|sulgpalli]]iga, [[jäähoki]]ga, [[ujumine|ujumisegaujumise]] ningja viimasel ajal ka [[golf]]iga. Samuti mängivad paljud noored [[korvpall]]i.<ref>[http://denmark.dk/en/lifestyle/sport/ Sport] denmark.dk</ref>
 
==Tuntud vaatamisväärsusi==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Taani"