Süsihappegaas: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) |
||
78. rida:
Süsinikdioksiid lahustub vees, kus see spontaanselt muutub süsihappegaasist süsihappeks ja vastupidi. CO<sub>2</sub> ja H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub> suhtelised kontsentratsioonid ja vähemaprootonilised vormid HCO<sub>3</sub><sup>-</sup> (vesinikkarbonaat) ja CO<sub>2</sub><sup>3-</sup> (karbonaat) sõltuvad [[pH]]-st (happelisusest). Neutraalses või kergelt aluselises vees (pH<6,5) domineerib vesinikkarbonaat (>50%), valdavaks (>95%) muutub see merevee pH juures. Väga aluselises vees (pH>10,4) domineerib karbonaat. Vesinikkarbonaatsed ja karbonaatsed vormid lahustuvad väga hästi, näiteks õhuga tasakaalustatud ookeanivees (kergelt aluseline, tavaline pH = 8,2 – 8,5) on 120 mg vesinikkarbonaati liitri kohta.
[[Pilt:Kuivjää aurustumine kolbis 2.JPG|pisi|Kuivjää ehk tahke süsihappegaasi aurustumine kolbis]]
=== Tööstuslik tootmine ===
| |||