Arutelu:Suur Tõll: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P Bot replacing weblinks |
||
19. rida:
Lk 26:
''M. Körber (kes oli Anseküla pastor) kirjutab (10 [Körber. Op. cit. = Oesel einst und jetzt. 2. Bd. Arensburg, 1899, lk. 145–164]), et kui Tõll oli Pühas oma maa ja maja kaotanud, tõmbus ta Sõrve tagasi ja ehitas omale maja sellele kõrgendikule, kus praegu asub Anseküla pastoraat. Dokumendid näitavad, et 28. VIII. 1537. aastal läänistati Johann Buxhövdenile Ansekülast Leppemkullest (Lepakülast) 1 adramaa, mida nimetati Hans Tolli maaks. See Hans Toll ja tema naine Leno olid aga hilisemate aadlikute parun Tollide esimesed kindlalt teadaolevad esivanemad Saaremaal. (11 [Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, lk. 361] [http://
''Nende maa suurus oli 1 adramaa, nii võime arvata, et Hans Toll oli vabatalupoeg. See näitab, et Tõlluste Tõll, kelle eluaset on nii eesti- kui saksapoolsetes juttudes ikka nimetatud mõisaks, kaotas tõesti oma vasallilääni ning tõmbus tagasi Sõrve. Tollide perekonnakroonika võimaldab üsna täpselt kindlaks teha, millal see toimus. Nimelt räägitakse, et Hans Tolli poja Oswaldi naine pidi maal toimuvate sõdade ja võitluste pärast põgenema, sünnitas poja Wittenbergis ja see, Lucas Toll, tuli Taani kaudu, siis kui Saare-Lääne piiskopkond müüdi Taanile tagasi ja sai maasekretäriks (12[Geneologisch-historische Nachrichten der Familie Toll von Rober von Toll. Reval, April 1834. – Käsikiri Eesti Raamatukogus]) ning nõnda hilisema Saaremaa aadlisuguvõsa Tollide rajajaks.''
| |||