John Kennedy: erinevus redaktsioonide vahel

Kennedy presidendiksoleku ajal toimus [[Kuuba kriis|Kuuba raketikriis]]. Oma 22. oktoobril 1962. aastal peetud kuulsas kõnes, milles ta kriisi puhkemisest teada andis, kuulutas ta muuhulgas välja Kuuba mereblokaadi ning lubas anda vastulöögi Nõukogude Liidu territooriumi pihta, juhul kui Kuubale paigutatavate tuumarakettidega teisi riike rünnatud oleks.<ref>https://www.youtube.com/watch?v=EgdUgzAWcrw</ref> Kennedy õnnestus läbirääkimiste teel Nõukogude poolega, sh. otsevestlustes [[Nikita Hruštšov|Nikita Hruštšoviga]] kriis kiiresti lahendada.

Ühe oma viimase tuntuma kõnega esines Kennedy 10. juunil 1963. aastal, kui ta rääkis Washingtonis [[Ameerika Ülikool|Ameerika Ülikoolis]] teemal "Rahu strateegia".<ref>http://www.jfklibrary.org/Asset-Viewer/BWC7I4C9QUmLG9J6I8oy8w.aspx</ref> Selles kõnes lubas Kennedy, et USA loobub tuumakatsetustest atmosfääris, seni kuni ka teised riigid sellest kinni peavad, ning avaldas lootust, et võidurelvastumisele õnnestub piir seada, viidates ka võimalusele üldse relvadest loobuda. Samuti kutsus ta ülesseüles tugevdama ÜRO rolli konfliktide lahendamisel ja ära hoidmisel ning väljendas usku maailmakorda, kus "nõrgad ei pea kartma ja tugevad on õiglased".

Tähelepanu on pälvinud ka Kennedy poolt 044. juunil 1963. aastal välja antud [[seadlus]] (Executive Order) nr. 11110, mis lakooniliselt üht varasemat seadlust täiendades andis [[Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium|USA rahandusministeeriumile]] õiguse väljastada hõbedaga tagatud paberraha.

[[John F. Kennedy atentaat|John Kennedy mõrvati]] Dallases. Ametliku versiooni kohaselt oli mõrvariks [[Lee Harvey Oswald]]. Seda on korduvalt kahtluse alla pandud. Väärib mainimist, et Oswald tapeti hämara taustaga ööklubiomaniku [[Jack Ruby]] poolt juba 24. novembril 1963. aastal, kui teda parajasti politseijaoskonnast vanglasse üle hakati viima. Oswald asus töökohale kooliõpikute laos, kus atendaadi ajal viibis, alles 15. oktoobril 1963. a; s.o. pärast Kennedy Dallase visiidi välja kuulutamistväljakuulutamist. Seejuures vallandati vahetult eelmisel päeval lao 8 töötajat. <ref>http://jfkthelonegunmanmyth.blogspot.com/2013/01/roy-truly-truly-interesting-character_14.html</ref> Ei kuriteo toimepanemise ega selle organiseerimise eest ole kedagi süüdi mõistetud. USA Kongressi Esindajatekoja poliitmõrvade erikomisjon otsustas 1979. aastal, et Kennedy mõrva puhul oli ilmselt tegu vandenõuga, mitte ainumõrvariga.

Dinkini raport jõudis ka atentaati uuriva [[Warreni komisjon|Warreni komisjonini]], kes oma mahukas lõpp-raportis seda ei maininud. Seejuures on ilmekas, et komisjoni liikmete hulka kuulus teiste hulgas ka CIA pikaajaline väga mõjukas direktor [[Allen Dulles]], kelle Kennedy oli pealepärast Sigade Lahe fiaskot vallandanud. Komisjoni liikmed määras ametisse vahetult presidendi ametivande andnud ase-president [[Lyndon Johnson]], keda paljud uurijad on samuti kirjeldatud vandenõuga sidunud. Muuhulgas tunnistas seda oma surivoodil eriagent [[E. Howard Hunt]], kes oli teadaolevalt seotud nii [[Sigade Lahe dessant|Sigade Lahe dessandi]] kui hiljem president [[Richard Nixon|Nixoni]] tagasi astumiseni viinud [[Watergate'i skandaal|Watergate'i skandaaliga]]<ref>http://www.godlikeproductions.com/forum1/message380300/pg1</ref>.

Väga suur hulk Kennedy mõrva asjaoludest teadlikke inimesi hukkus kahtlastel asjaoludel. Üheks näiteks on Kennedy perekonnale lähedane seltskonnadaam ja kunstnik [[Mary Pinchot Meyer]], kes tapeti mööduja poolt jalutuskäigul vähem kui aasta pärast Kennedy mõrva. Pinchot Meyeri sõber [[Timothy Leary]] selgitas oma autobiograafias "Tagasipõiked" ("Flashbacks"), et Meyer oli viinud koos Kennedyga läbi arvukaid spirituaalseid sessiooneseansse, mille eesmärk oli aduda [[külm sõda|külma sõja]] mõttetust, ning mille vältel tarvitati nii [[kanep]]it kui [[LSD]]-d. PealePärast Kennedy mõrva helistanud emotsionaalses šokis Meyer Learyle ning teatanud talle, et: "Nad ei suutnud teda enam kontrollida. Ta muutus liiga kiiresti. Nad on kõik kinni mässinud."

President Kennedyl oli kaheksa õde-venda, teiste seas nooremad vennad [[Massachusetts]]i senaator [[Edward Kennedy]] ja 1968. aastal tapetud [[justiitsminister]] ja [[senaator]] [[Robert Kennedy]]. Vanim vend [[Joseph P. Kennedy, Jr.|Joseph]], kes esialgu pidi isa järglasena poliitikuks saama, langes maailmasõjas [[lendur]]ina. Kennedy intellektipuudega nooremale õele Rosemary Kennedyle sooritati 1941. aastal isa nõusolekul, kuid ema teadmata lobotoomia, mis tema vaimseid võimeid veelgi vähendas. Kennedy noorem vend [[Robert Kennedy]] mõrvati 055. juunil 1968. aastal vahetult pealepärast tema olulist võitu Demokraatliku Partei presidendikandidaadi eelvalimistel California osariigis.

John Kennedy oli abielus [[Jacqueline Kennedy-Onassis|Jacqueline Kennedyga]]. Neil oli kaks poega, kellest üks suri esimesel eluaastal, ja kaks tütart, kellest üks sündis surnult. Ka kõige esimense rasedus katkes. Jacqueline Kennedy oli ahelsuitsetaja, ning suri 64-aastaselt vähki. Kennedy poeg [[John Kennedy juunior]] hukkus koos oma naise Caroline'i ja naiseõega väikelennuki õnnetuses 16. juulil 1999. aastal, kui nad olid külalistena teel pulma. Ta oli kaalumas poliitiku ametit. Kennedy tütar [[Caroline Kennedy]] on diplomaat, USA saadik Jaapanis.

* [[Robert Dallek]], “JFK: John F. Kennedy: katkenud elu: 1917–1963”. Inglise keelest tõlkinud [[Tõnis Värnik]]. [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], Tallinn [[2004]], 852 lk.