Harilik vaher: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
täpsrub
PResümee puudub
24. rida:
'''Harilik vaher''' (''Acer platanoides'') on [[seebipuulised|seebipuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[vaher (perekond)|vahtra]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]].
 
Vahtra rahvapärased nimednimetused on '''läänepuu, pikaninapuu, vastra''' ja '''vahtras'''.<ref name=bio2>[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm Harilik vaher] bio.edu.ee. Vaadatud 16. augustil 2014</ref>
 
Vahtra enamusega metsa nimetatakse [[vahtrik]]uks. Euroopas kohtab vahtrikke harva, kogu Eestis on neid napilt 20 hektarit.<ref name=lk7>[[Looduse raamatukogu]]. "Aasta puud 2". Koostaja [[Ann Marvet]]. [[MTÜ Loodusajakiri]] [[2012]], lk. 7</ref>
63. rida:
[[Pilt:Acer platanoides in autumn colors.JPG|pisi|Sügisene vaher]]
[[Pilt:A fine Norway Maple, Acer platanoides - geograph.org.uk - 993499.jpg|pisi|Vahtra lehed võivad puu eri osades eri ajal värviliseks minna.]]
Sügisel, [[september|septembris]]-[[oktoober|oktoobris]] muutuvad vahtra lehed rohelisest kirjuks. Seda põhjustavad [[karotinoidid]], mis on oma nimenimetused saanud [[porgand]]i järgi, kus karotinoide eriti palju leidub. Karotinoidid on kollakat, oranžikat ja punakat värvi. Porgand on punane kogu aeg, aga vahtralehtedes jäävad muud värvid suvel rohelise [[klorofüll]]i varju. Sügisel laguneb klorofüll ära ja leherakkudes, täpsemalt [[plastiid]]ides olevaid karotinoide ei varja enam miski.<ref name=lk9>"Aasta puud 2", lk. 9</ref>
 
Punast värvi lisavad lehtedele [[antotsüaanid]]. Nende moodustumist lehtedes soodustavad sügisöiste madalate ja päevaste kõrgete õhu[[temperatuur]]ide vaheldumine, päikesekiirgus, tüve ja okste vigastused, õhusaaste ja [[põud]].<ref name=lk9/>