Redaktsioon: 6. september 2015, kell 12:49 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 690 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. september 2015, kell 14:07 redigeeri eemalda Mariina (arutelu \| kaastöö) 24 052 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
96. rida: \|} '''C-vitamiin''' ehk L-[[askorbiinhape]] ehk '''<small>L</small>-askorbaat''' (ka '''vitamiin C''') on bioaktiivne essentsiaalne [[biomikromolekul]], tugev hape, ka [[vesilahustuvad vitamiinid\|vesilahustuv]] [[vitamiinid\|vitamiin]] ja [[antioksüdant]], mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalik mitmete [[organism]]ide paljude füsioloogiliste protsesside normaalseks toimimiseks. C-vitamiin on inimorgansimi suhtes antiskorbuutne ühend. C-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib ~~organismile~~inimorganismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid nagu [[skorbuut]] ([[inglise keel\|inglise keeles]] scurvy), [[periodontiit]] ([[hambajuureümbrisepõletik]]), [[müokardi infarkt]] ja [[krooniline südamehaigus\|kroonilised südamehaigused]].<ref>Pirkko J. Pussinen, Tiina Laatikainen, Georg Alfthan, Sirkka Asikainen, Pekka Jousilahti, ''Periodontitis Is Associated with a Low Concentration of Vitamin C in Plasma'', doi: 10.1128/CDLI.10.5.897-902.2003Clin Vaccine ImmunolSeptember 2003 vol. 10 no. 5897-902, [http://cvi.asm.org/content/10/5/897.full vaadatud 24.06.2013]</ref> C-vitamiini bioaktiivsus kaob kuumutamisel, [[hapnik]]u ja [[valgus]]e toimel.<ref name=Inimkeha 2015"> [[Mihkel Zilmer]], [[Aune Rehema]], [[Ursel Soomets]], [[Kersti Zilmer]], "Inimkeha põhilised biomolekulid (meditsiiniliselt tähtsamad ülesanded). Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid)", 2015, [[Avita]], ISBN 978-9985-2-2168-6</ref> ==Termini kujunemine== 130. rida ⟶ 136. rida: == C-vitamiini ainevahetus== [[Seedetrakt\|Seedekulglasse]], näiteks [[taimed\|taimse]] toiduga, sattuv C-vitamiin imendub [[peensool]]est [[naatrium]]-sõltuva aktiivtranspordi ja passiivdifusiooniga. Aktiivselt imenduvad väikesed ja mõõdukad kogused, passiivse difusiooni roll kasvab suurte koguste puhul.<ref name="Inimkeha 2015"/> Imendumine on küllastuv protsess, koguste suurenedes väheneb järsult [[veri\|verre]] jõudva C-vitamiini kogus (imendumismehhanismide küllastumise ja lagunemise kiiruse tõttu). Väga suurte annuste võtmisega kaasneb tavaliselt [[kõhulahtisus]]. Imendumist pärsivad liigne [[alkohol]], [[suitsetamine]], [[sooled\|soole]] [[limaskest]]a [[rakk]]ude [[oksüdatiivne stress]], [[palavik]], [[aspiriin]], [[paratsetamool]], [[kortisoon]], [[sulfoonamiidid]], [[barbituraadid]], [[söögisooda]], ~~jms~~[[antihistamiinsed preparaadid]], [[östrogeenid]] jm.<ref name="Inimkeha 2015"/> Vere askorbiinhappetase saavutab manustamise järel maksimumi 2–3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse liigub askorbiinhape aktiivtranspordi ja passiivdifusiooniga. Rohkesti on seda [[neerupealised\|neerupealistes]], [[maks]]as, [[kops]]udes, aga ka [[rakuvahevedelik]]us. Liigne vaba askorbiinhape ja tema [[ainevahetussaadus]]ed erituvad [[uriin]]iga. [[Vesi\|Vee]] tarbimine väga suurtes kogustes vähendab C-vitamiini varusid [[organism]]is. 149. rida ⟶ 155. rida: C-vitamiini [[biosüntees]]iks vajalikke [[ensüümid\|ensüüme]] loetakse leiduvaks kõikides [[klorofüll]]i sisaldavates taimedes ja nimetatud protsessid toimuvad, mitmeid metaboolseid radu kasutades, enamikus [[rakk]]udes (ka [[apoplast]]). C-vitamiini leidub paljudes toiduks tarbitavates köögiviljades ja marjades jpt looduslikes toitainetes, nagu [[must sõstar\|mustad sõstrad]], [[kibuvits]], punane pipar ehk [[paprika]], [[lehtkapsas]], [[mädarõigas]], [[kiivi]]des jne. Rikkalikud allikad on mustsõstar, jõhvikas, vaarikas, mustikas, karusmari, virsik, [[harilik sibul\|sibul]], porrulauk, tomat, väga head allikad on pohl, paprika.<ref name="Inimkeha 2015"/> C-vitamiini sisaldus köögiviljades ja marjades sõltub nii taimede kasvukoha [[mullastik]]ust, [[sort\|sordist]], [[Ilmastikutingimused\|ilmastikutingimustest]], [[agrotehnika]]st, [[säilitamine\|säilitamisest]] jpt muudest teguritest.<ref>M.Boland, P.J.Moughan, ''Nutritional Benefits of Kiwifruit'', advances in Food and Nutrition Research, vol 68, Academic Press, 1 ed 2013, ISBN 978-0-12-394294-4, [http://books.google.ee/books?id=FtkmUL1yCjsC&pg=PA46&dq=vitamin+C+content+of+fruits+after+ripening&hl=et&sa=X&ei=Xa_GUbaEAtDzsga0qoGQDA&ved=0CEsQ6AEwBA#v=onepage&q=vitamin%20C%20content%20of%20fruits%20after%20ripening&f=false Google`i raamatu veebiversioon, vaadatud 23.06.2013]</ref> 184. rida ⟶ 190. rida: * haavade aeglane paranemine. Tõsise defitsiidiga (avitaminoos) kaasneb: * [[skorbuut]], mida iseloomustavad lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud, kõhulahtisus; * [[osteoporoos]]; * tugev aneemia.<ref name="Inimkeha biomolekulid 2015"/> ---- Funktsionaalset taset inimorganismis hinnatakse vereplasma ja [[leukotsüüt]]ide askorbiinhappe taseme määramise kaudu.

C-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel