Kreeka köök: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P rahvusköögi grammatika
3. rida:
Kreeka köögi roogasid ja jooke peetakse huvitavateks ja tervislikeks.
 
Nagu teisedki [[Vahemeri|Vahemere]] -äärsed köögid, sisaldavad Kreeka toidud rikkalikult puu- ja köögivilju, olulised on [[Kala (toit)|kala]]d ja [[mereannid]]. Eelistatakse [[Lambaliha|lamba]]- ja [[veiseliha]].
 
Palju kasutatakse [[tomatid|tomat]]it, [[oliiv]]e, [[küüslauguküüned|küüslauguküüsi]], sibulaid, [[Pähkel|pähkleid]], [[kitsepiim|kitse]]- ja [[lambapiim]]a. Üks tuntumaid Kreeka juustusorte on [[feta]]. [[Eesti]]s on Kreeka toitudest tuttavad näiteks [[kreekaKreeka salat]] ja [[dolma]] ([[viinamarjaleht]]e keeratud segu [[riis]]ist ja [[hakkliha]]st, meenutab kogu Ida-Euroopas levinud [[kapsarull]]e).
 
Kreekas on vana [[vein]]itraditsioon, kus pikka aega olid igal külal või saarel oma [[viinamarjasordid]]. Viimastel aastakümnetel on Kreeka veinikultuur siiski Euroopaga tugevalt ühtlustunud ning palju kasvatatakse mujalt pärit sorte, mis on Euroopa turul harjumuspärasemad, omamaised veinisordid on jäänud vähemusse ningja neid eksporditakse harvem. Kangematest alkohoolsetest jookidest on tuntuim [[aniis]]imaitseline [[ouzo]].
 
Magustoitudes pruugitakse peamiselt [[mesi|mett]] (näiteks [[loukoumades]] – õlis praetud mee- ja [[kaneel|kaneelisiirupipallides]]isiirupipallid) , pähkleid ja [[rosin]]aid. Kuulsamate magustoitude hulka kuuluvad [[roosikeedis]] ning [[halvaa]] [[vahukoor]]e ja [[šokolaad]]iga.
==Vaata ka==