Adam Ries: erinevus redaktsioonide vahel

'''Adam Ries''' (arvatavasti [[27. märts]] [[1492]] [[Staffelstein]], [[Ülem-Frangimaa]] – [[30. märts]] [[1559]] arvatavasti [[Annaberg (Saksimaa)|Annaberg]] (praegu [[Annaberg-Buchholz]]), [[Maagimäestik]]) oli saksa [[arvutusmeister]].

Et nimede kirjutusviis ei olnud tollal fikseeritud, on nimevariantideks ka "Ris", "Rise", "Ryse" ja "Reyeß".

Riesi lapsepõlve, noorpõlve ja hariduse kohta pole peaaegu midagi teada. Isegi tema sünniaasta pole kindel. Riesi ainsal teadaoleval kaasaegsel portreel on kirjutatud: "ANNO 1550 ADAM RIES SEINS ALTERS IM LVIII". Aastast [[1550]] pärineval pildil on tal käsil 58. eluaasta, mistõttu ta pidi sündima 1492 või 1491.

Kindel on, et ta sündis [[Staffelstein]]is, sest ta ise mainib seda oma teose "Coß" eessõnas. Tema vanemad olid sealse vesiveski omanik Contz Ries ning isa teine abikaasa Eva Kittler.

Esimest korda mainiti Adam Riesi kirjalikult [[22. aprill]]il [[1517]], kui ta ilmus Staffelsteini rae ette päranditüli asjus. Juba 1509 oli ta koos oma noorema venna Conradiga peatunud [[Zwickau]]s, kus vend käis [[ladinakoolLadina kool|ladina koolis]]is. Aastal 1518 läks Ries [[Erfurt]]i, kus ta juhatas arvutuskooli ning kirjutas ja laskis trükkida kaks oma arvutusraamatut.

Aastal 1522 või 1523 läks ta elama noorde mäenduslinna [[Annaberg (Saksimaa)|Annaberg]]i (praegu [[Annaberg-Buchholz]]), kus ta veetis oma ülejäänude elu. Seal lõpetas ta 1524 töö algebraõpiku "Coß" kallal (see trükiti alles [[1992]]). Sel ajal tutvus Ries [[Freiberg]]i (Saksimaa) lukkseppmeistri Andreas Leuberi tütre Anna Leuberiga. Annabergi Püha Anna kiriku (''St.-Annen-Kirche'') laulatusteraamatu on 1525. aasta all märgitus paari laulatus: "Adam Reyeß Anna Filia Anders lewbers vo Freybergk". Aastal 1525 andis Adam Ries ka [[kodanikuvanne|kodanikuvande]] ning omandas maja Annabergis [[Johannisgasse]]l, kuhu ta elama asus. Elatist teenis ta kirjutajana (''Recessschreiber'', ''Gegenschreiber'', ''Zehntner''). Aastal 1539 omandas ta tema järgi nime saanud "Riesenburgi", karjamõisa linna lähedal, mille hoone kannab praegugi seda nime. Tema viimane teos ilmus trükist 1550.

Adamil ja tema abikaasal Annal oli vähemalt kaheksa last. Viiest pojast kolm, Adam, Abraham ja Jacob, olid mingil ajal kõik Annabergis arvutusmeistritena tegevad. Kui Abraham ja Jacob 1604 kodukohas surid, asus Adam mähtavasti elama [[Harz]]i. Neljas poeg Isaac asus elama [[Leipzig]]isse, kus ta tegutses muu hulgas kalibreerijana. Viies poeg Paul sai [[Wiesa]]s mõisaomanikuks ja kohtunikuks. Tütred Eva, Anna ja Sybilla abiellusid Annabergis.

Adam Riesi järeltulijaid on põhjalikult genealoogiliselt uuritud. Tänini elab Ülem-Maagimäestikus hulk tema järeltulijaid. [[Adam Riesi Ühing]] (''Adam-Ries-Bund'') on seadnud ülesandeks selgitada välja kõik Adam Riesi järeltulijad. Pidevalt täiendatavas andmepangas on üle 20 000 Adam Riesi otsese järeltulija.

* "Rechnung auff der linihen" ([[1518]]): Ries kirjeldab arvutamist [[arvutuslaud|arvutuslaua]] joontel. Teise trüki eessõna kohaselt on raamat mõeldud lastele.

Adam Riesi peetakse "moodsa arvutamise isaks". Ta aitas oma uurimuste ja teostega otsustavalt kaasa sellele, et Rooma numbrid asendati praktikas araabia numbritega.