Redaktsioon: 22. juuli 2015, kell 11:04 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust P sarnanema millele > millega Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 6. september 2015, kell 02:53 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: Kuna nende kulgemiselundid on nõrgalt arenenud ja liikumisvõime piiratud, siis hõljuvad nad vees passiivselt, liikudes ühest kohast teise lainetuse ja hoovuste mõjul.<ref name="järvekülg">A. Järvekülg, I. Veldre "Elu Läänemeres". Tallinn 1963.</ref> Mõned liigid on võimelised ka iseseisvalt liikuma ja võivad ühe ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid (vertikaalne [[Ränne (zooloogia)\|ränne]]), kuid nende horisontaalne liikumine on esmajoones määratud siiski hoovuste poolt. Planktonil on väga tähtis roll mitmete suuremate veeorganismide nagu kalade ja vaalade toidulaual. Nende hõljuvate organismide hulka kuuluvad nii loomad, [[protist]]id, [[arhe]]d, [[vetikad]] kui ka [[bakter]]id, kes asustavad ookeanide [[pelagiaal]]i, meresid ~~ning~~ja ka mageveekogusid. Seega eristatakse planktonit pigem nende [[ökoloogiline nišš\|ökoloogilise niši]] kui [[fülogeneetiline süstemaatika\|fülogeneetilise]] või [[taksonoomia\|taksonoomilise]] klassifikatsiooni järgi. Kuigi paljud planktilised liigid on mikroskoopilised, esineb planktonis siiski väga erineva suurusega organisme, ka väga suuri, näiteks [[meduus]]. 75. rida: ==Biomassi varieeruvus== Fütoplanktoni populatsioonide juurdekasv sõltub valguse ja toitainete hulgast. Peamine ~~faktor~~tegur, mis juurdekasvu limiteerib, erineb regiooniti. Üldise seaduspärasuse järgi on [[oligotroofsus\|oligotroofsetes]] troopilistes ja subtroopilistes keeristes limiteerivaks ~~faktoriks~~teguriks toitainete hulk ning subarktilistes keeristes ~~on limiteerivaks faktoriks~~ valgus. Keskkonnamuutlikkus mõjutab valguse ja toitainete hulka fütoplanktoni jaoks ning kuna nemad on aluseks üldisele mere [[toiduahel]]ale, siis nende hulk ja mitmekesisus mõjutab omakorda ka kõrgemaid troofilisi tasemeid. Näiteks [[El Nino]] perioodide ajal fütoplanktoni hulk ajutiselt langeb ning see mõjutab nii zooplanktoni, kalade, merelindude kui ka mereimetajate populatsioone. Seda, kuidas inimtekkeline [[globaalne soojenemine]] fütoplanktoni populatsiooni mõjutab, uuritakse hetkel aktiivselt. Muutused vertikaalses vee kihistumises, temperatuuri-sõltuvate bioloogiliste reaktsioonide kiirus ning toitainetega varustamine on ilmselt olulised tegurid, mis tulevikus fütoplanktoni produktiivsust mõjutavad.<ref>Steinacher, M., et al. (2010), Projected 21st century decrease in marine productivity: a multi-model analysis, Biogeosciences, 7, 979–1005</ref> Lisaks võivad olulisteks teguriteks olla ka muutused fütoplanktoni suremuses, mis tulenevad zooplanktoni toitumisest. Ka kalavastsed kuuluvad seni, kuni nad ei suuda hoovustele vastu ujuda, planktoni hulka. ==Tähtsus kaladele== Zooplankton on esmaseks saagiks peaaegu kõikidele kalamaimudele, pärast seda, kui kaob [[rebukott]] ja toitumine muutub välispidiseks. Kalad juhinduvad zooplanktoni tihedusest ja levikust, vastasel korral võiksid uued vastsed toiduta jääda. Looduslikud ~~faktorid~~tegurid (nt hoovuste muutused) ning inimtekkelised ~~faktorid~~tegurid (nt [[tamm (ehitis)\|jõetammid]]) võivad tugevalt zooplanktonit mõjutada, mil on märkimisväärne mõju ka vastsete ellujäämusele ja ~~läbi~~ selle kaudu ka sigimisedukusele. ==Molekulaarsed meetodid planktoni uurimisel==

Plankton: erinevus redaktsioonide vahel