Liège'i piiskopkond: erinevus redaktsioonide vahel

Lühikeseks ajaks sai sellest aastatel 1789 kuni 17911789–1791 vabariik ([[Liège'i vabariik]]), kuid aastal 1791 taastus vürstlik piiskopkond. Vürstliku piiskopi roll lõppes jäävalt aastal 1795, kui riigi annekteeris Prantsusmaa. Aastal 1815 sai sellest [[Madalmaade ühendkuningriik|Madalmaade ühendkuningriigi]] osa ja aastal 1830 oli see selles kuningriigi osas, mis eraldus saamaks [[Belgia]]ks.

Keskaegsete piiskoppide piiskopkond oli aastani 1559 palju suurem, kui vürstkond nende valduses. See Liège'i kiriku vürstlik domeen laienes järk-järgult annetuste ja omandamistega. 10. sajandil said piiskopid [[Ilmalikkus|ilmalik]]u võimu [[Huy]] krahvkonna üle -– oli juba osa [[piiskopkond|piiskopkonnast]]. [[Notger (Liège)|Notger]] (972–1008), tagades Huy's feodaalvõimu, tegi ennast suveräänseks vürstiks. Tema järglaste selline staatus püsis kuni [[Prantsuse revolutsioon]]ini: ja läbi kogu selle perioodi ligi 8 sajandit suutis Liège'i vürstlik piiskopkond säilitada oma autonoomiat, kuigi teoreetiliselt oli see [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osa. See näiline sõltumatus võlgnes suuresti piiskoppide võimekusele, kes mitmel juhul mängisid tähtsat osa rahvusvahelises poliitikas, olles strateegilises asukohas [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]] vahel.

Notger, vürstkonna asutaja, ehitas ka Püha Lambertuse toomkiriku, samuti piiskopipalee. Ta oli ka seotud muude ehitistega linnas, mis õitses tema valitsemise ajal (Püha Pauluse, Püha Johannese, Püha Risti ja Püha Denise kirikud). See piiskop tugevdas ka linna kihelkondlikku organisatsiooni. Ta oli üks esimesi kirikujuhte, kes levitas [[Hingedepäev]]ast kinnipidamist, mida ta oma piiskopkonnas juurutas. Notgeri valitsusajal, pärast [[Ebrachar]]i tehtud tööd, haridusasutused Liège'is õitsesid. Nende kahe piiskopi (ja [[Wazo]]ga) "Liège'i koolid olid tegelikult oma aja ühed säravaimad kirjanduskolded". 11. sajandil oli linn tõepoolest tuntud kui ''Põhjala Ateena''. "Liège hõlmas seoses teadusega rohkem kui sajandiks rahvaste seas koha, mida pole kunagi taassaavutanud". Järgnevad piiskopid, [[Balderich Loonist]] (1008–181008–19018), [[Wolbodo]] (1018–211018–1021), [[Durand Liège'ist]] (1021–251021–1025), [[Reginhard Liège'ist]] (1025–381025–1038), [[Rithard]] (1038–421038–1042), õppinud [[Wazo]] ja [[Dietwin Liège'ist]] (1048–751048–1075), kandsid vapralt edasi Notgeri pärandit. Koolid kujundasid palju hiilgavaid õpetlasi ning andsid katoliku kirikule paavstid [[Stephanus IX]] ja [[Nicolaus II]]. Piiskopkond andis ka [[Pariisi Ülikool]]ile mitu tähtsat doktorit —– [[Guillaume de Saint-Thierry]], [[Gerard Liège'ist]] ja [[Godefroid de Fontaines]]. [[Alger Liège'ist]] (1055–1131) oli ajastu tähtis haritlane. Esmalt nimetati ta [[Püha Bartolomeuse kirik (Liège)|Püha Bartolomeuse kiriku]] diakoniks ja lõpuks taandus [[Cluny klooster|Cluny kloostrisse]].

[[Henri de Verdun]]i (1075–911075–1091) valitsusajal kutsuti ellu tribunal (''tribunal de la paix'') sõjast hoidumiseks ja [[Jumalarahu]] kindlustamiseks. [[Otbert Liège'ist|Otbert]] (1091–1119) kasvatas vürstkonna territooriumi [[Bouilloni isandkond|Bouilloni isandkonna]] ostmisega. Ta jäi ustavaks keiser [[Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich IV]]-le, kes suri tema külalisena. [[Frédéric de Namur]]i (1119–211119–1121) austatakse kui märtrit. [[Alexander I von Jülich|Alexander I]] (1128–341128–1134) valitsemisajal külastasid Liège'i [[paavst]], [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] ja [[Bernard Clairvaux'st|Püha Bernard]]. [[Rudolf von Zähringen]]i piiskopiaega tähistas reformaator [[Lambert le Bègue]] jutlustamine, keda tunnustatakse [[begiin]]ide asutajana.

Võitlused ülem- ja alamklasside vahel, millesse vürstlikud piiskopid sageli sekkusid, arenesid läbi 13. ja 14. sajandi ning tipnesid 15. sajandil piiskopilinna rüüstamise ja purustamisega. [[Robert de Thourotte]]'i (1240–461240–1246) valitsemisajal viis [[Beaurepart'i klooster|Beaurepart'i kloostri]] nunn [[Julienne de Cornillon|Püha Julienne]] ellu mitmeid visioone kavatsusega korraldada pidustus [[Püha Sakrament|Püha Sakramendi]] auks. Pärast mitmeid kõhklusi kinnitas piiskop tema idee, kuid surm hoidis pidustuse tekke ära. Töö lõpetamine jäi endisele [[Dominiiklased|dominiiklaste]] [[prior]]ile Liège'is, [[Hugues de Saint-Cher]]ile, kes tuli linna tagasi paavsti legaadina. Aastal 1252 tegi Hugues [[Püha Sakrament|Püha Sakramendi]] pidustuse oma piiskopkonnas kohustuslikuks. Jacques Pantaléon, kes pärast Liège'is ülemdiakoniks olemist valiti paavstiks, kui [[Urbanus IV]], julgustas [[Püha õhtusöömaaeg|Püha õhtusöömaaja]] pidustuste järgimist kogu kirikus. Veel üks Liège'i ülemdiakon sai paavstiks nime all [[Gregorius X]] ja kukutas võimult vääritu [[Heinrich III von Geldern]]i (1247–741247–1274). [[Adolphe de La Marck]]i (1313–441313–1344) valitsemisajal 1316. aastal sõlmitud [[Fexhe rahu]] reguleeris suhteid vürstliku piiskopi ja tema alamate vahel. Sellest hoolimata jätkusid sisemised lahkhelid ja [[Arnold van Horne (piiskop)|Arnold van Horne]] (1378–891378–1389) piiskopivalitsus tähistas rahvapartei võitu. Aastal 1366 annekteeriti piiskopkonda [[Looni krahvkond]].

Pärast [[Flandria krahv]]i [[Lodewijk II (Flandria)|Lodewijk van Male]] surma aastal 1384 alustasid Madalmaad ühinemist [[Burgundia Madalmaad]]eks. Kuigi vürstkond oli nimeliselt veel sõltumatu, kasvatasid [[Burgundia hertsog]]id oma mõju selle valitsuses. [[Louis de Bourbon (Liège)|Louis de Bourbon]] (1456–821456–1482) pandi Liège'i troonile Burgundia hertsogi [[Philippe Hea]] poliitiliste mahhinatsioonidega. Rahvas seisis Burgundia võimule vastu, mis viis [[Liège'i sõjad|Liège'i sõdadeni]], [[Dinant]]i purustamiseni aastal 1466 ja Liège'i purustamiseni aastal 1468 [[Charles Südi]] poolt, tähistades demokraatliku ülemvõimu lõppu vürstkonnas.

[[Karl V]] lõpetas [[Seitseteist provintsi|Seitsmeteistkümne provintsi]] ühendamise 1540. aastatel ja mitteametlikult kontrollis ka vürstkonda. Ta nimetas ametisse [[Érard de La Marck]]i (1505–381505–1538), kes tõi taastumise. Érard oli valgustatud kunstide kaitsja. See oli tema, kes alustas võitlust [[Reformatsioon|protestantlike reformijate]] vastu, mida tema järglased edasi viisid, eriti [[Gerard van Groesbeek]] (1564–801564–1580). Olles selles võitluses abiks, andis paavst [[Paulus IV]] välja [[bulla]] (''Super Universi'', 12. mai 1559), millega asutas [[Madalmaad]]es uued piiskopkonnad. Uued piiskopkonnad loodi suuresti Liège'i piiskopkonna arvelt; paljud selle kihelkonnad anti [[Rooma katoliku kiriku Roermondi piiskopkond|Roermondi]], [[Rooma katoliku kiriku 's-Hertogenboschi piiskopkond|'s-Hertogenboschi]] ja [[Rooma katoliku kiriku Namuri piiskopkond|Namuri]] piiskopkondadele, või liideti olemasolevate [[Rooma katoliku kiriku Mechelen-Brüsseli peapiiskopkond|Mecheleni]] ja [[Rooma katoliku kiriku Antwerpeni piiskopkond|Antwerpeni]] piiskopkondadega. Praostkondade arv Liège'i piiskopkonnas vähenes 13-ni.

Liège moodustas viimase lüli Habsburgide liitlaste ahelas, mis tekitas niinimetatud [[Hispaania tee]], sõjalise koridori Hispaania poolt kontrollitavate [[Lombardia]] ja [[Hispaania Madalmaad]]e vahel. Olles täielikult ümbritsetud Hispaania territooriumist oli Liège kaitstud neutraliteedilepingutega, mis lubasid Hispaania vägede liikumise läbi vürstliku piiskopi territooriumi tingimusel, et need ei veeda mitte rohkem kui kaks ööd ühes kohas. Vürstliku piiskopkonna tähtsus Habsburgide sõjalisele logistikale [[Kaheksakümneaastane sõda|Kaheksakümneaastases sõjas]] põhjustas Hispaania sissetungi Hollandi sissetungi tõrjumiseks aastal 1595.

Enamus piiskoppe 17. sajandil olid välismaalased, paljud neist valdasid mitut piiskopkonda korraga. Nende sagedased eemalolekud andsid vabad käed [[Chiroux]]' ja [[Grignoux]]' vasallidele, mille [[Maximilian Heinrich von Bayern]] ([[Kölni peapiiskop]] 1650–881650–1688) 1681. aasta ediktiga peatas. 18. sajandi keskpaigas hakkasid Prantsuse [[Entsüklopeedia|entsüklopedistide]] ideed jõudma Liège'i; piiskop [[Franz Karl von Velbrück|Velbrück]] (1772–841772–1784) soodustas nende levikut ja valmistas seega ette tee [[Liège'i revolutsioon]]ile. Olles osaliselt seotud Prantsuse revolutsiooniga, arenes protest vürstliku piiskopi [[Cesar van Hoensbroeck]]i absolutistliku valitsemise vastu 1789. aastaks [[Liège'i revolutsioon]]iks. 1791. aasta alguses purustati revolutsioon Saksa-Rooma riigi vägede poolt.