Eestimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel

Eestimaa kubermang oli [[Läänemere kubermangud]]est kõige põhjapoolseim, asetsedes [[Soome laht|Soome lahe]] lõunakaldal. Kubermangu läänepoolseim punkt oli [[Kalana neem]], [[Hiiumaa|Hiiumaa (Dagöl)]]l; idas [[Narva jõgi]] Narva linna juures; põhjas [[Stenskär]]i neem; lõunas Pärnu lahes asuv [[Kõrksaar]]. Kubermangu mandripiir lääneosas oli 297 [[verst]]a, põhjas 469 versta, idas piir [[Peterburi kubermang]]uga mööda Narva jõge 75 versta, lõunas piir [[Peipsi järv]]e ja [[Liivimaa kubermang]]uga 371 versta. Rakvere ja Tartu maakondademaakonna vahel asuv kubermangu piir oli 20377 [[süld]]a pikk, Rakvere ja Viljandi maakondademaakonna vahele jäi kubermangu piiri 18669 sülda ja 2 [[Jalg (pikkusühik)|jalg]]a.

Aastatel 1719–1727 kandsid kubermangusisesed haldusterritooriumid nimetust "[[provints]]" ja aastatel 1727–1742 nimetust "[[distrikt]]", 1742. aastast taas saksapäraselt nimetust "[[kreis]]", kuna ametlikuksametlik asjaajamiskeeleksasjaajamiskeel oli [[saksa keel]]. Kubermang oli jaotatud 4 kreisiks: Harju kreis, Lääne kreis, Järva kreis,ja VirumaaViru kreis.

1783. aastal keisrinna [[Katariina II]] [[ukaas]]iga moodustati VenemaalVenemaa 1775. aastast sisse seatudaasta uue [[asehalduskord|halduskorralduse]] järgi [[Tallinna asehaldurkond]] ja selles 5 kreisi. Asehalduskorra likvideerimisel 1796. aastal taastati kubermangu jaotus 4 kreisiks, mis säilis kuni keisririigi lagunemiseni<ref>[http://www.runivers.ru/upload/iblock/49c/rossiya.pdf Россия. Географическое описание Российское Империи по губерниям и областям с географическими картами], Издательство: Тип. "Бережливость". Место издания: СПб. Год издания: 1913, Количество страниц: 286 с., lk 84-85</ref>:

*[[Tallinna kreis]] ([[Harju kreis]]), (vene keeles ja venepäraselt ''Гарриенский уезд''), kreisilinn [[Tallinn]] (saksapäraselt ''Reval'', venepäraselt ''Revel'');