August Wilhelm Hupel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Teosed: peateos mainitud |
|||
5. rida:
August Wilhelm Hupel sündis [[Saksi-Weimari hertsogiriik|Saksi-Weimari hertsogiriigis]] diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.
Ta alustas
Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii [[Sileesia]]s kui ka [[Liivimaa]]l. Kuna parajasti käis [[Seitsmeaastane sõda]], valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel [[Riia|Riiga]], plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes
Tõenäoliselt juba [[1758]]. aastal sai Hupel endale töökoha [[Äksi]]l, paar aastat hiljem nimetati ta seal
Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii [[eestlased|eestlaste]] kui ka [[sakslased|sakslaste]] hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel
Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "''[[Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland]]''" ([[1772]]–[[1785]]) ja jätkväljaannetes "''[[Nordische Miscellaneen]]''" ning "''[[Neue nordische Miscellaneen]]''".
21. rida:
[[1805]]. aastal asus Hupel elama [[Paide]]sse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele, samuti tegi ta koostööd silmapaistva eesti keele arendaja [[Johann Heinrich Rosenplänter]]iga. August Wilhelm Hupel maeti [[Reopalu kalmistu]]le. Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi.
==Teosed==
*"[[Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständingen Wörterbuch]]" (1780)
|