August Wilhelm Hupel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Teosed: peateos mainitud
5. rida:
August Wilhelm Hupel sündis [[Saksi-Weimari hertsogiriik|Saksi-Weimari hertsogiriigis]] diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana.
 
Ta alustas õppetöödõpinguid [[Weimar]]i gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel [[1754]]–[[1757]]) [[Jena ülikool]]is. Ehkki ta plaanis esialgu õppida arstiks, valis ta lõpuks isa soovitusel ikkagi [[teoloogia]]. Et Hupeli isa suri tema ülikooliõpingute ajal, pidi ta need kiiresti lõpetama ning asuma pere ülalpidamiseks soodsat teenistuskohta otsima.
 
Hupelile pakuti koduõpetaja tööd nii [[Sileesia]]s kui ka [[Liivimaa]]l. Kuna parajasti käis [[Seitsmeaastane sõda]], valis ta viimase. Hupel saabus 1757. aasta sügisel [[Riia|Riiga]], plaanides Liivimaal töötada vaid paar aastat. Tegelikkuses kodunes ta aga ruttu, jäädes sinnapaigale kogu oma ülejäänud eluks.
 
Tõenäoliselt juba [[1758]]. aastal sai Hupel endale töökoha [[Äksi]]l, paar aastat hiljem nimetati ta seal pastoriks[[pastor]]iks. [[1764]]. aastal õnnestus tal aga saada tunduvalt prestiižsema [[Põltsamaa kihelkond|Põltsamaa kihelkonna]] pastoriks, kus parajasti oli majandusbuum ja [[kirikuõpetaja]] amet oli majanduslikult enam kui rahuldavalt kindlustatud.
 
Pastorina paistis Hupel silma äärmiselt tegusa inimesena, kes hoolitses innukalt nii [[eestlased|eestlaste]] kui ka [[sakslased|sakslaste]] hingeelu eest. Oma vaadetelt oli Hupel ratsionalistlik[[ratsionalism|ratsionalist]] ning rahvavalgustust pooldav, mistõttu aitas ta igati kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele. Tema organiseeritud oli ka Põltsamaa lugemisring, mis ühendas kohalikke haritlasi üle 30 aasta ([[1760. aastad|1760. aastate]] lõpust kuni [[1799]]. aastani).
 
Hupel oli ka viljakas literaat, kes pärandas järeltulevatele põlvedele hinnalisi kirjeldusi Eesti- ja Liivimaa majanduslikest, geograafilistest, looduslikest ja mitmetest teistest oludest 4-köitelises teoses "''[[Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland]]''" ([[1772]]–[[1785]]) ja jätkväljaannetes "''[[Nordische Miscellaneen]]''" ning "''[[Neue nordische Miscellaneen]]''".
21. rida:
 
[[1805]]. aastal asus Hupel elama [[Paide]]sse, kus ta jätkas aktiivset kaastööd teadusajakirjadele, samuti tegi ta koostööd silmapaistva eesti keele arendaja [[Johann Heinrich Rosenplänter]]iga. August Wilhelm Hupel maeti [[Reopalu kalmistu]]le. Tema hauakoht on teadmata, kuid kalmistule on püstitatud mälestuskivi.
 
==Teosed==
*"[[Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte, den revalschen und den dörptschen; nebst einem vollständingen Wörterbuch]]" (1780)