Liivimaa kubermang: erinevus redaktsioonide vahel

[[Põhjasõda|Põhjasõjas]] vallutati Lõuna-Eesti ja Liivimaa territoorium [[1710]]. aastal [[Vene tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] poolt, ning Liivimaa ja [[Riia]] linn liideti [[4. juuli]]l 1710 Venemaaga. Pärast Põhjasõda jäi Liivimaal kehtima Rootsi haldussüsteem. Liivimaa kubermang oli 1. järgu haldusüksus [[Venemaa]]l ja üks kolmest [[Balti kubermangud|Balti kubermangust]]. Rootsi loovutas Eestimaa ja Liivimaa alad ametlikult [[Uusikaupunki rahu]]ga [[1721]]. aastal. Liivimaa kubermangule (''Лифляндская губерния'' ehk ''Лифляндия'') [[1796]]–[[1917]] eelnesid: aastail [[1713]]–[[1783]] [[Riia kubermang]]; aastail [[1783]]–[[1796]] [[Riia asehaldurkond]].

Pärast Rootsi [[Läänemereprovintsid|Idamereprovintsid]]e ja Liivimaa vallutamist veneVene vägede poolt alates [[1710]]. aastast taastati Liivimaa kubermangus nn [[Balti erikord]], millega säilitati juba [[Vana-Liivimaa]] ajast pärinev aadli ja linnade omavalitsus, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Tsaaririik üritas seda korduvalt muuta, kuid kohaliku aadelkonnaga ei soovitud konflikti.

Kubermangu asend: Liivimaa kubermang asus Venemaa keisririigi loodeosas, piirnedes põhjasuunalpõhjas 407 ½ [[verst]]a ulatuses [[Eestimaa kubermang]]u, idasuunalidas 195 versta ulatuses [[Peipsi järv]]e, [[Pihkva järv]]e ja [[Pihkva kubermang]]uga, 198 versta ulatuses [[Vitebski kubermang]]u ning lõunasuunallõunas 247 versta ulatuses [[Kuramaa kubermang]]uga, läänesuunalläänes 275 vesta ulatuses [[Riia laht|Riia lahega]]. Kubermangu kuulusid ka [[Saaremaa]] ningja [[Muhu]] saar.

Enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] [[1914]] [[Vilno sõjaväeringkond|Vilno sõjaväeringkonna]] ([[:ru:Виленский военный округ|ru]]) [[3. armeekorpus|3. armeekorpusse]]esse ([[:ru:3-й армейский корпус|ru]]) kuulunud väeosad Liivimaa kubermangus: