Vikipeedia

Tallinna linnamüür: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
PResümee puudub
22. rida:
{{tsitaat|Arvesse võtnud õige mitmesuguseid hädaohte sellele linnale ja nimelt, et linn on avatud türannide salasepitsustele ja teda häirivad sagedad paganate kallaletungid, otsustasin ma pärast hoolikat kaalumist ... käesolevaga lubada, et selle Tallinna linna pürjermeistrid ja kodanikud võivad viia linna müüri lõuna poole üle linna kraavi või säilitada praegusel kohal, või tuua ta tagasi sissepoole linna ja pikendada seda müüri üle linnuse mäe... Põhja poole suundugu aga müür väljaspool nunnakloostrit ... Nunnad aga peavad omal kulul ehitama linnamüüri, nagu linlased vajalikuks peavad, nii pikalt kui ulatub nende maa-ala. Ka võivad linlased mainitud linna alal, vabalt laieneda mere suunas, millal ja kui palju nad soovivad.|[[Dmitri Bruns|D. Bruns]] ja [[Rasmus Kangropool|R. Kangropool]]. Tallinn sajandeis. Eesti Raamat, 1972, lk 24|}}
 
Kanne müür asendas varasema Margrete kaitsemüüri põhja-põhjas ja loodesuunalloodes kuni [[Suur Rannavärav|Suure Rannaväravani]] ja sealt mööda tänapäeva [[Laboratooriumi tänav]]at ümber [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Püha Miikaeli nunnakloosti]] kuni Toompea järsakuni. Müüriga haarati linna piiresse [[Tsistertslaste ordu]] Püha Miikaeli nunnaklooster.
 
Lõunapool aga juhiti uus, ehitatud linnamüür mööda tänapäeva [[Müürivahe tänav]]at üle [[Harju tänav]]a [[Toompea]]ni. Enne Toompea kõrgendikku aga tegi müür pöörangu põhja poole ja suundus [[Lühike jalg|Lühikesest jalast]] mööda ning laskus [[Pikk jalg|Pika jala]] kohal ümber Toompea järsu jalami [[Nunnavärav]]asse.
29. rida:
 
===15. sajandi ümberehitused===
[[15. sajand]]i esimesel poolel teostati linnamüüri ulatuslikud ümberehitustööd, müür tehti paksemaks ja siseküljele ehitati tugimüürid. Mahukad tööd linnamüüri põhjaküljel algasid pärast [[Tallinna Püha Miikaeli klooster|Püha Miikaeli kloostrit]] piirava müüriäärse maa kloostrilt võõrandamist [[1422]]. aastal. Linnamüür ehitati nüüd 11–16 meetri kõrguseks, kaitsekäik, mis asus kas linnamüüri peal või [[konsool]]idel, oli peaaegu 3 meetrit kõrge.
 
;Linnaväravad ja väravatornid
37. rida:
 
;Kaitsetornid
15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu [[sadultorn]]i ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. [[1475]]. aastal ehitati [[Kiek in de Kök]]i torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena. Kaitsetornidele ehitati varikatused alles [[16. sajand|16.]]–[[17. sajand]]il. Kaitsetornidest erineb arhitektuuriliselt [[Bremeni torn]], mille esimest ja teist korrust kasutati vanglana. 15. sajandi viimasel veerandil täiendati vanal vertikaalsel kaitseprintsiibikaitseprintsiibil ehitatud kaitsetorne Toompeast lõunasuunallõuna asetsevapool asuva [[Kiek in de Kök]]i suurtükitorniga.
 
Tallinna kaitsevööndi kaitsetornid, loetletud päripäeva alates Pika jala väravatornist kuni Lühikese jala väravatornini: [[Nunnatorn]], [[Saunatorn]], [[Kuldjala torn]], [[Nunnadetagune torn]], [[Loewenschede torn]], [[Lippe torn]], [[Köismäe torn]], [[Plate torn]], [[Eppingi torn]], [[Grusbeke-tagune torn]], [[Renteni torn]], [[Wulfardi-tagune torn]], [[Suur Rannavärav]] [[zwinger]]i ja suurtükitorniga, [[Stoltingi torn]], [[Hattorpe-tagune torn]], torn [[Vana vene kirik]]u juures, [[Bremeni torn]], [[Munkadetagune torn]], [[Hellemani torn]], [[Viru värav]] Suure zwingeriga, [[Hinke torn]], [[Kuraditorn]], [[Assauwe torn]], [[Kitsetorn]], [[Kiek in de Kök]], [[Megede torn]], [[Tallitorn]], [[Seegitagune torn]], [[Saunatagune torn]], [[Tallinna ordulinnus]]e eesvärav [[Roosikrantsi torn]]iga – ordulinnus [[Stür den Kerl]]i, [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]], [[Pilsticker]]i ja [[Landskrone torn]]iga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni, [[Sadamatorn]]<ref>[http://linnamuuseum.wiseman.ee/linnakindlustused?gal_id=156&id=145 Tallinna vanalinna kaitsevööndi topograafiline skeem], linnamuuseum.wiseman.ee</ref>.
62. rida:
{| class="wikitable"
!Nimi
!Rajatud
!Rajati
!Lammutatud
!Lammutati
!Asukoht kaasajal
!Pilt
|-
|[[Harju värav]]|| [[1452]] || lammutati [[1875]]|| [[Harju tänav|Harju]] ja [[Müürivahe tänav]]a ristmik ||[[Pilt:Harju värav, 1863.JPG|120px]]
|-
|[[Harju värava eesvärav]]|| || ||
|-
|[[Karja värav]]|| [[1456]] || lammutati [[1849]]|| [[Suur-Karja tänav]] ||
|-
|[[Karja värava eesvärav]]|| || lammutati [[1767]]|| [[Georg Otsa tänav]] ||
|-
|[[Viru värav (ajalooline)|Viru värav]]|| [[1454]] || lammutati [[1843]]|| [[Viru tänav]] ||
|-
|[[Viru värava eesvärav]]|| || lammutati osaliselt [[1888]]|| [[Viru tänav]] ||[[File:Viru väravad 2.jpg|120px]]
|-
|[[Viru värava vallivärav]]|| || lammutati [[1842]]|| [[Vana-Viru tänav]] ||
|-
|[[Väike Rannavärav]]|| [[1454]] || lammutati [[1779]]|| [[Uus tänav (Tallinn)|Uus tänav]] || [[Pilt:Väike Rannavärav.jpg|120px]]
|-
|[[Suur Rannavärav]]|| || lammutati [[1779]]|| [[Pikk tänav]] ||
|-
|[[Suure Rannavärava eesvärav]]|| || || [[Pikk tänav]] ||[[Pilt:Suur Rannavärav.JPG|120px]]
|-
|[[Nunnavärav]]|| [[1461]] || lammutati [[1868]]|| ||
|-
|[[Lühikese jala värav]]|| || || [[Lühike jalg]] || [[Pilt:Lühikese Jala värav.JPG|120px]]
93. rida:
|[[Pika jala värav]]|| || || [[Pikk jalg]] || [[Pilt:Pika jala värav, 1928.jpg|120px]]
|-
|[[Toome värav (Tallinn)|Toome värav]]|| || lammutati [[1860]] || ||
|}
 
99. rida:
{| class="wikitable"
!Nimi
!Rajatud
!Rajati
!Asukoht kaasajal
!Pilt
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_linnamüür"